Norra valitsus avalikustas täna 20 miljardi
Norra krooni (34 miljardi Eesti krooni) suuruse abipaketi majandusaktiivsuse
ergutamiseks, kärpides samas jooksva aasta SKP prognoosi nulli.
Rahandusminister Kristin Halvorseni sõnul on tegemist kõige ambitsioonikama rahasüstiga riigieelarvest, mis majanduskasvu ja hõive toetuseks viimase 30 aasta jooksul on tehtud.
Valitsus suurendab 16,75 miljardi Norra krooni võrra kulutusi sellistele projektidele nagu maanteede ja raudteede ehitus, renoveerimistööd ning taastuvenergia projektid. Ülejäänud osa paketist ehk 3,25 miljardit Norra krooni moodustavad maksusoodustused ettevõtjatele.
Veebruaris avalikustab Norra valitsus eraldi meetmed pankade toetamiseks, et pangad saaksid väljastada rohkem laene.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Norra riigil on mustadeks päevadeks olemas ka enam kui 2 triljoni Norra krooni suurune reserv naftatuludest, mis on investeeritud välismaistesse varadesse.
Valitsus kärpis täna Norra majanduskasvu prognoosi. Ilma naftasektorita jääb Norra SKP kasv tänavu nulli, erinevalt varem prognoositud 1,9% suurusest kasvust. Kogu SKP kahaneb tänavu 0,5% (varasem prognoos ennustas 2,3% suurust kasvu)
Tööpuudus kasvab 2009. aastal 3,5%le läinud aasta 2,5 protsendilt.
Nafta hinda prognoosib Norra valitsus ca 50,5 dollarit barrelist.
Seotud lood
Rootsi raskustes ehitussektor võib
leevendust loota riigi suurtelt infrastruktuuriprojektidelt – alanud aastal
plaanib Rootsi maanteeamet käivitada projekte rekordilise 15 miljardi Rootsi
krooni ulatuses, kirjutas nädalavahetusel Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Vältimaks „ebavajalikke“ pankrotte
laenuturul valitsevate probleemide pärast, on Rootsi valitsus valmis pakkuma
ettevõtetele ajutiselt võimalust maksude tasumist edasi lükata.
Soome valitsus andis täna teada rea
abinõusid kodumaiste firmade rahalise kitsikuse leevendamiseks.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.