- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,29%7 714,38
- DOW 300,25%53 474,6
- Nasdaq 0,26%26 359
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,06
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,29%7 714,38
- DOW 300,25%53 474,6
- Nasdaq 0,26%26 359
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Analüütikud Tallinki pärast ei muretse
Analüütikud usuvad, et Tallink suudab
oma rahavood tasakaalustada, ega näe probleemi selles, et majandusaasta esimeses
kvartalis kulutas Tallink laenude kustutamiseks ja teenindamiseks rohkem raha
kui teenis.
Tallinki finantsnäitajatest torkab silma, et summad, mis kuluvad laenude tagastamisele ja teenindamisele, ületavad tunduvalt finantskulude, maksude ja kulumieelset kasumit (EBITDA), mis oli 473 miljonit krooni. Pikaajaliste laenude kustutamiseks kulus 467 miljonit krooni ning 273 miljonit annavad laenuintressid. Lisaks jätkab ettevõtte investeerimist.
Selle tulemusena kahanes ettevõtte arvetel olevate vabade vahendite jääk 1,044 miljardilt kroonilt (seisuga 31.08.2008) 452 miljonile kroonile (seisuga 30.11.2008). See tähendab, kvartaliga kulutas ettevõte peaaegu 600 miljonit krooni. Selliste tempodega peaks Tallinki raha päris kiiresti otsa saama, ees on ju ootamas veel kaks ettevõte jaoks väga rasket kvartalit. Laevandus on hooajaline äri, kus põhitulu teenitakse suvekuudel.
Ka selles ei näe analüütikud suurt probleemi. Dv.ee küsimusele, ega kujunenud olukorras ettevõttel makseraskusi ei teki, vastas Swedbanki analüütik Marko Daljajev eitavalt. Tema sõnul võib ettevõttel tekkida vajadus uue laenu järele, kui järgmistes kvartalites jäävad ettevõtte rahavood samaks.
Kuid eksperdi arvates pole lisalaenu kaasamiseks vajadust, sest maailmaturgudel toimunud muutuste tõttu vähenesid ettevõtte otsesed kulud (kütusele ja laenuintressidele) majandusaasta teises kvartalis märgatavalt, samas kasvab reisijate arv pidevalt.
Praeguse majanduskriisi valguses tuleb suurt laenukoormust käsitleda kui lisariskifaktorit. Samas, Tallinki puhul käib jutt pikaajalistest laenudest (10-12 aastat). Isegi lisafinantseerimise otsimine ei kujuta ettevõte jaoks suurt raskust, usub Daljajev. Laenude kasutamine likviidsuse tagamiseks on äripraktikas tavaline.
Daljajevi sõnul vähendab intressimäärade ja kütusehinna langus ligikaudse arvutuse järgi ettevõtte kvartalikulusid peaaegu 300 miljoni krooni võrra.
Analüütik rõhutas, et möödunud majandusaastal moodustasid laenuintressid 58,5 miljonit eurot (915 miljonit krooni). Keskmine protsent oli 5,66%. Sellel aastal koormus mõnevõrra suureneb, kuna laenusumma suureneb. Kui intressimäärad jäävad samaks, kasvavad intressikulud 65 miljoni euroni aastas (natuke üle miljardi krooni). Möödunud aastal oli aga Euribor suurem.
LHV analüütik Sten Pisang ei näe samuti midagi hirmsat selles, et Tallinkil on kontodel vaid 450 miljonit krooni. Tema sõnul olid ettevõttel eelmise aasta teise ja kolmanda kvartali lõpus arvel samasugused summad.
Jah, laevaäri hooajalisuse seisukohast on ees kaks rasket kvartalit, märgib Pisang, aga arvestades seda, et kütuse hinna langus annab piisavalt tugeva positiivse efekti, saab ettevõte rahavoogudega hakkama, seda enam, et suuri investeeringuid lähiajal plaanis pole.
Seotud lood
AS Tallink Takso ühe
suurema konkurendi, Krooni Takso juhataja Margus Trempi sõnul on
taksonduses praegu küll raske aeg, kuid igal juhul peaks vältima autode
liisingusse tagasi saatmist.
Tallinki suuromanik Infortar pantis 15.
jaanuaril 18 miljonit Tallinki aktsiat, selgub finantsinspektsiooni
koduleheküljelt.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele