„See on nagu moeasi, uus rahvuslik spordiala,“ leidis Melders, tõmmates paralleele aastate taguse ajaga, mil moeasjaks oli sõbra omamine Soomes, või lähiminevikust, mil auasjaks sai pangalaenu omamine.
„See on nagu hullus, nagu on jõuluostude hullus ja pangalaenude võtmise hullus. Nüüd on koondamise hullus. Sa oled justkui luuser, kui ei koonda oma ettevõttes,“ sõnas Melders.
Tundub, et kui Rootsi pangad enam raha ei anna, siis on meie ettevõtjatel ka mõistus otsas – nad ei oska ilma laenurahata töötada, leidis Melders. Ta imestas selliste ettevõtete üle, kes sulgevad paar aastat tagasi ehitatud tehaseid ja põhjendavad seda ostjate ja tellimuste puudumisega. „Tuleb ostjaid leida! Või mida sa siis mõtlesid, kui paar aastat tagasi pangast tehase ehitamiseks laenu võtsid ,“ imestas ta.
Meldersi sõnul on Kreenholm maailmaturu konkurentsist tingitud karmimat majanduskeskkonda tunnetanud tekstiilitööstuses juba üle kümne aasta ning seetõttu on nad ka kulude kokkuhoiuga tegelenud juba aastaid.
„Koondamine on olnud Kreenholmi jaoks paratamatu asjade käik, mille põhjuseks on langenud müügimahud,“ sõnas Melders, kelle sõnul ei tule imestada mitte selle üle, et nad koondavad, vaid selle üle, et Kreenholm üldse veel töötab. Põhiliselt tegeleb ettevõte Euroopa väiksemate tellimuste täitmisega Euroopa tootekataloogidele (nt Anttila), tehes nö rätsepatööd, mille eest soovitakse maailmas maksta massitoodangu hinda.
„Kreenholm on mänginud kümme aastat maailma meistriliigas. Ta ei ole küll kordagi võitnud medalit, kuid ta on saanud sinna maailma meistrivõistlustele. Paljud Eesti ettevõtted võistlevad vaid kohalikus mudaliigas,“ kommenteeris Melders ettevõtte positsiooni maailmas.
Kreenholm on rahvusvaheline kodutekstiilitootja (nt voodipesukomplektid, kardinad jne), kes on keskendunud lõpptoodangu valmistamisele ostjate tellimuste järgi.
Seotud lood
Ööl vastu pühapäeva võtsid endalt ühiselt
elu Grossi Toidukaupade kaupluse juhataja ja tema abikaasa; vabasurma tõenäoline
põhjus on üle pea kasvanud rahamured.
Eestis enim töötajaid koondanud ettevõtete
pingerida juhivad sarnaselt eelmisele aastale tekstiilitootjad, selgub
tööinspektsiooni andmetest.
Töötuks registreerunutest suurim osa on
märkinud töötuse põhjuseks lahkumise omal soovil. Peaaegu sama paljudel juhtudel
on põhjuseks koondamine.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.