Põlevkivienergia hinnatõus võib tulla laugem

Kokku on Eesti oksjonikvoot ca 17 miljonit tonni aastas. Kuna aga ülemkogu otsustas jätkata tasuta kvoodi jagamist ka teatud tööstussektoritele nagu keemia- ja tsemenditööstus, siis kahaneb Eesti jaoks oksjonikvoot aastast 2013 ca 11 miljonile tonnile. Selle raames võib Eesti 70% elektritootmiseks vajalikust kvoodist jagada tasuta.

Eesti sai kvooti juurde ka selle eest, et on ajavahemikus 1990-2005 oluliselt heitmeid vähendanud, ning et muutus baasaasta, mille alusel heitmekvoote arvestatakse. Nendest kahest muutusest saab Eesti peaminister Andrus Ansipi sõnul "võitu" ligi 5 miljardit krooni aastas.

„Kvoodi jaotus on muutunud ja see on muutunud Eestile märksa soodsamaks,“ ütles Ansip.

Heitmekvootide müügist oksjonil saadud tulu jääb liikmesriigile. "Kasutamine on küllaltki vaba," ütles Ansip, avaldades lootust, et raha kvoodi müügist kasutab Eesti selleks, et muuta energia tootmist keskkonnasõbralikumaks. "Vahendite kasutamine peaks olema sihipärane," ütles Ansip.

Eesti peamine mure energia- ja kliimapaketis oli elektrienergia import kolmandatest riikidest. Ka siin sai Eesti oma tahtmise - ülemkogu lõppdokumenti sai sisse klausel, mis kohustab Euroopa Komisjoni üle vaatama kolmandatest riikidest imporditud elektrienergia mõju ja vajadusel tarvitusele võtma meetmed. Näiteks puhul, kui Venemaa otsustab võimalikust ülemaailmsest kasvuhoonegaaside leppest kõrvale jääda.