- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlevkivienergia hinnatõus võib tulla laugem
ELi liidrite tippkohtumisel sündinud
kliima- ja energiapakett sisaldab rea erandeid uutele liikmesriikidele, mis
võivad Eestis tasandada põlevkivist toodetud elektrienergia järsku
hinnatõusu.
Euroopa Komisjoni jaanuaris esitatud kliima- ja energiapaketi järgi, mis tahab aastaks 2020 vähendada 1990. a tasemega võrreldes 20% võrra kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, pidanuks Eesti Energia juba aastast 2013 kõik heitmekvoodid oksjonilt ostma. See tähendanuks väga järsku põlevkivielektri hinna tõusu. Täna lukku löödud kokkuleppes on mitmeid järeleandmisi.
Tänases redaktsioonis on ELi kliima- ja energiapaketis uutel liikmesriikidel, kus suur osa elektrienergiast toodetakse fossiilsetest kütustest, võimalus ka pärast 2013. aastat 70% heitmekvoodist elektritootjatele tasuta jagada. Kindlasti kavatseb seda võimalust kasutada näiteks Poola. Eesti peab oma poliitilise otsuse tegema aastal 2011.
Sisuliselt said uued liikmesriigid ajapikendust - aastast 2020 peavad siiski ka nende riikide elektritootjad 100% kvoodist turult ostma. Üleminekuaeg, mille jooksul tasulise kvoodi osa järk-järgult kasvab, sai pikem. Samas tõuseb elektrienergia hind nii või teisiti, sest aastast 2013 avaneb Eestis elektriturg konkurentsile.
Kokku on Eesti oksjonikvoot ca 17 miljonit tonni aastas. Kuna aga ülemkogu otsustas jätkata tasuta kvoodi jagamist ka teatud tööstussektoritele nagu keemia- ja tsemenditööstus, siis kahaneb Eesti jaoks oksjonikvoot aastast 2013 ca 11 miljonile tonnile. Selle raames võib Eesti 70% elektritootmiseks vajalikust kvoodist jagada tasuta.
Eesti sai kvooti juurde ka selle eest, et on ajavahemikus 1990-2005 oluliselt heitmeid vähendanud, ning et muutus baasaasta, mille alusel heitmekvoote arvestatakse. Nendest kahest muutusest saab Eesti peaminister Andrus Ansipi sõnul "võitu" ligi 5 miljardit krooni aastas.
„Kvoodi jaotus on muutunud ja see on muutunud Eestile märksa soodsamaks,“ ütles Ansip.
Heitmekvootide müügist oksjonil saadud tulu jääb liikmesriigile. "Kasutamine on küllaltki vaba," ütles Ansip, avaldades lootust, et raha kvoodi müügist kasutab Eesti selleks, et muuta energia tootmist keskkonnasõbralikumaks. "Vahendite kasutamine peaks olema sihipärane," ütles Ansip.
Eesti peamine mure energia- ja kliimapaketis oli elektrienergia import kolmandatest riikidest. Ka siin sai Eesti oma tahtmise - ülemkogu lõppdokumenti sai sisse klausel, mis kohustab Euroopa Komisjoni üle vaatama kolmandatest riikidest imporditud elektrienergia mõju ja vajadusel tarvitusele võtma meetmed. Näiteks puhul, kui Venemaa otsustab võimalikust ülemaailmsest kasvuhoonegaaside leppest kõrvale jääda.
Seotud lood
Euroopa Liidu riikide juhid jõudsid täna
Brüsselis energia- ja kliimamuutuste paketi kokkuleppele, mis peaminister Andrus
Ansipi sõnul võimaldab Eestis puhtalt arvestuse muutmise tõttu kokku hoida umbes
5 miljardit krooni.
Reedel Brüsselis kokku lepitud Euroopa
Liidu kliima- ja energiapakett loob võimalused selleks, et elektri hind tõuseb
lähiaastatel Eestis vähem, kommenteeris Ülemkogu otsust majandusministeeriumi
energeetika asekantsler Einari Kisel.
Riigikogu Roheliste fraktsiooni esimees
Valdur Lahtvee sõnul võimaldab Euroopa Ülemkogul Eestile määratud oodatust
suurem saastekvoot Eesti Energial uute investeeringutega venitada.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele