Swedbank: laenu andes tahame ka negatiivset stsenaariumi

Positiivselt suhtus Swedbanki nõudesse ka OÜ Palmse Mehaanikakoda omanik ja juhatuse liige Anti Puusepp, rõhutades samas, et kindlasti ei tohiks pank liialt negatiivsele stsenaariumile keskenduda, kuna sellisel juhul ei saakski ettevõtted oma plaane ellu viia. „Eelistan kindlasti panka, kes ei vaata asju liiga mustades värvides,“ lisas Puusepp.

„Meie nii pidulikult seda asja ei aja,“ sõnas Sampo panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar. Tema sõnul piirdub Sampo pank siiani prognooside küsimisega, mille nad läbi analüüsivad ja seejärel oma hinnangu annavad. Küll aga peavad ettevõtted suutma pangale öelda, kust raha neile tagasi tuleb ning juhul, kui risk taandub vaid ühele allikale, siis esitlema oma varuplaani. Seega laenu tagastamise allikad tuleb ettevõtjatel kindlasti hästi läbi analüüsida, sõnas Puskar.

SEB juhatuse liikme Riho Undi sõnul on nende riskiplaneerimise üheks alustalaks olnud äristrateegiate läbitestimine ka negatiivse arengustsenaariumiga ning praegune majanduskeskkond ei ole sellesse protsessi muudatusi toonud. „Küll aga on negatiivsed stsenaariumid läinud mõnevõrra tumedamaks kui eelnevatel aegadel,“ lisas Unt.

Noppeid Raul Kirsimäe ettekandest* Huvipakkuvamad on panga jaoks ekspordile suunatud projektid, efektiivsuse investeeringud ja ettevõtete ostmine.* Laenuandmisel kõige olulisemaks hindamiskriteeriumiks on olemasolev ning tuleviku rahavoog.

Projektide hindamise kriteeriumid:

• ettevõtte juhtkonna kogemus ning omanikering• realistliku tegevuskava olemasolu, sh negatiivse stsenaariumiga arvestamine• konkurentsieeliste olemasolu• ostjate ja hankijate struktuur• tagatiste sisu• finantsnäitajad

Finantsnäitajate analüüsimise peamised kriteeriumid:

• debitoorse võlgnevuse suurus ja sisu• varude suurus vs käiv• võlakoormus (laenukoormuse suhe amortisatsioonieelsesse kasumisse peaks jääma soovitavalt alla nelja)• võlateeninduse kattekordaja (kõrgem kui 1,2)