Säälik: krooni devalveerimine ei ole põhjendatud ega mõistlik

Tõsi, võrreldes teiste riikidega odavneks tööjõud, kuid selle osakaal ekspordihindades ei ole nii suur, et märkimisväärset efekti anda. Samuti on väikese ja avatud majanduse puhul põhjust eeldada, et tööjõu vaba liikumise tingimustes oleks palkade suhteline odavnemine üsna lühiajaline. Samuti ei ole minu hinnangul probleemiks Eesti kiire palgakasv, vaid asjaolu, et palkade tõus ületab tootlikkuse kasvu. Et need omavahel paika saada, ei pea me palkasid vähendama ega krooni devalveerima. Ainuõige vahend selleks on tootlikkuse tõus. See ei tähenda mitte seda, et töötajatel peaksid hakkama käed kaks korda kiiremini käima, vaid üle tuleks vaadata hoopis muud elemendid – äriplaan, turundus, juhtimine, logistika jt.

Praegu on meie tootlikkus 60 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mistõttu on ilmselge, et meie tootlikkuse ja palga kasv ning inflatsioon saavad ELi keskmisest jätkuvalt kõrgemad olema, et saavutada Euroopa riikidega sarnane elatustase.

Oluline fakt, mis devalveerimise puhul olukorra Eestis vaid hullemaks teeks, on asjaolu, et nii eraisikud kui ettevõtted on oma laenud võtnud eurodes. Kui kroon devalveerida, peaks eurolaenude tagasimaksmiseks välja käima senisest rohkem kroone. See annab väga tugeva tagasilöögi, mis minu hinnangul ei kaalu kindlasti üles mõningast ajutist ekspordikasvu ega tööjõukulude vähenemist. Seega tooks devalveerimine ajutiselt piiratud kasu eksportööridele, aga kahju kõikidele.

Seega nagu öeldud, devalveerimine ei ole Eestile mingi lahendus. Kokkuvõtlikult tähendaks see meile inflatsiooni kiirenemist, täiendavaid pingeid tööjõuturule, inimeste vara väärtuse vähenemist ning laenukoormuse suurenemist.

Ei saa öelda ka seda, et väljastpoolt oleks suur surve krooni devalveerimisele. Valdavalt on tegemist sellega, et me saame vigase arutluskäiguga hinnanguid välisanalüütikutelt, kes pole Eestiga süvitsi tegelenud või on neil mängus oma huvid. Sellega tekitatakse segadust ja eksiarvamusi, millel on komme kulutulena levida ning usaldamatusest tekkivaid emotsioone võimendada. Õnneks ei ole sellised hinnangud avalikkuses enam tõsiseltvõetavad. Samuti on oluliselt paranenud majanduse haavatavuse näitajad – pidurdunud on kiire palga ja hinnakasv, alanenud on inflatsioon ning vähenenud jooksevkonto defitsiit ja Eesti sõltuvus välisrahastamisest, mis näitavad Eesti majanduse elujõulisust ja paindlikkust hakkama saada muutunud majandusolukorras."