Kaasiku hinnangul on pankade huvi anda raha projektile, mis suudab korralikult laenu teenindada.
"Pankadel on mure oma laenude refinantseerimisega ja võlavõimenduse vähendamisega. Laenu saavad need kliendid, kes on pankade jaoks väga olulised ja kelle projekt on väga kindel ja kvaliteetne. Isegi neil juhtudel on laenu hind kõrge," rääkis energiahiiu üks juhtidest, lisades, et praegu on enamiku ettevõtete jaoks küsimus eelkõige selles, kas neile üldse raha laenatakse.
"Kel on likviidsusprobleemid, maksab seda, mida küsitakse. Kel on võimalik valida, see vaatab, millise intressimäära investeerimisprojektid välja kannatavad. Tõenäoliselt jäävad pangad väga valivaks veel lähema paari aasta jooksul," ütles Kaasik.
"Hea uudis on see, et baasintressimäärad langevad hoogsalt, halb aga see, et riskimarginaalid on oluliselt kasvanud. "Ei imestaks, kui paari aasta pärast oleksid intressimäärad "buumilõpu" tasemel," lisas finantsdirektor murelikult.
ASi Eesti Post juhatuse esimees Ahti Kallaste usub samuti, et praegu ei sõltu riigifirmade laenamisvõimalused enam omandisuhtest.
"Võib-olla kunagi oli see nii, aga praegu vaevalt. Praegu lähtuvad pangad raha välja laenates ikkagi üleüldisest majanduskliimast," märkis Kallaste.
Kallaste ütles, et järgmisel aastal kavatseb postifirma 100 miljonit krooni laenu võtta. Samas pole ta sugugi kindel, kas pangad üldse sellist laenu annavad.
Loe lisa tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Äripäev uuris Eesti välisomanduses
olevatest pankadest, mis piirist alates liigub kohalike laenuotsuste tegemine
piiri taha emapanka.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.