Aivar Tihane: Eesti ettevõtted Lätis säilitavad rahu

Äriinimeste arvamus on, et Parex panga jaoks sai oluliseks vene raha väljavool. Selle põhjustas Läti-Vene piirilepe, mille tõttu raha hoidmine Lätis muutus läbipaistvaks. See algataski aktiivse raha väljavoolu Parex’ist ning pangal tekkisid likviidsusprobleemid.

Kuidas käituvad Lätis tavainimesed, kellel on pangas väikehoiused või laekub sinna palk?

Ma pole kuulnud, et oleks tegu massilise raha väljavõtmisega. Muidugi peavad paljud seda paremaks ja eelistavad raha sukasääres hoida. See on nende valik.

Läti reitingud on madalad, SKP kahanes kolmandas kvartalis - 4,2%. Kuidas see peegeldub Läti elus ja kuidas ettevõtted käituvad?

Tõsi on, et siseturu toimimise järsk langus on avaldanud suurt mõju. Tühjad kauplused ja söögikohad räägivad selgelt keelt. Äritegevuses on hetkel üks olulisim teema ekspordipotentsiaalide suurendamine. Kuna Läti siseturu nõudlus on järsult vähenenud, püüavad ettevõtjad leida turgu väljaspool Lätit ja tootmisettevõtted üritavad oma kaupa realiseerida välismaale.

Milline meelsus on Eesti ettevõtjatel Lätis? Kas raskuste tõttu hakkab mõni ka Eestisse tagasi tulema?

Ma arvan, et nii hull see asi pole ja Eesti ettevõtjate väljakolimist Lätist pole oodata.

Suurem firmade laienemine Eestist Lätti toimus 2005. ja 2006. aastal, kus ettevõtteid asutasid kõik, kel oli soov ja võimalus siin kätt proovida. Selle ajaga on ettevõtted saavutanud stabiilsuse ning majandusraskused ei tohiks neid sedavõrd mõjutada. Need, kes tulid siia viimastel aastatel, on enamasti sedavõrd suured ja mõjukad ettevõtted, keda esimeste majandusraskuste ilmnemise tõttu pankrot ei ohusta.