Tuleb luua Arengufondi, EAS-i ja maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel ülikoole kaasates tööstusharude restruktureerimiskavad ning juurutada uute Eestisse sobivate kasvavate harude arenduspoliitikaid. Riikliku majanduspoliitika alused peavad toetuma teadlaste ja ekspertide, mitte ametnike ja poliitikute teadmistele.
Isegi kui kümnekordistaksime oma kulutusi teadus- ja arendustegevusele, ei muuda see tõika, et 99,9% maailma teadmistest luuakse väljaspool Eestit. Järelikult tuleb näha vaeva, et 99,9%-st rohkem osa saada.
Saame seda teha sageli juba olemasolevate vahenditega, parandades meie teadlaste suutlikkust rahvusvahelistes projektides osaleda. Paljud probleemid, millega tänapäeval maadeldakse, vajavad senisest suuremat koostööd ja EL võrgustikud pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi.
Et tagada meie energiasüsteemi vähenev sõltuvus ühest tarnijast, tuleb kiiresti valmis ehitada Estlink II, mis meid kindlamini Põhjamaade energiaturuga liidab. Samal ajal tuleb Euroopa Komisjonis seada prioriteediks Läänemere supervõrgu väljaehitamine, mis annab meie avameretuulikutele ekspordituru ja raskel ajal tagab meile varustamise piisava energiahulgaga.
Kasvavad taastumatute energiaallikate hinnad ja mure kliimamuutuste pärast seavad meie energiasektorile radikaalse väljakutse. Tulevikumajanduses jääb ellu see, kes toodab lisandväärtust väikseima energiahulga ja minimaalse keskkonnamõjuga.
Energiasäästu majanduslik potentsiaal Eestis on hinnanguliselt 20-30% kogu praegusest energiatarbimisest. See tähendab, et meil on odavam soojustada maju, vahetada välja hõõglambid ja vähendada soojakadusid miinimumini, kui investeerida uutesse elektritootmisvõimsustesse.
Ambitsioonikad energiasäästu miinimumnõuded uutele ja renoveeritavatele hoonetele, energiat raiskavate toodete taunimine ning energia ja soojuse koostootmine efektiivseimal moel on näited tulevikuühiskonna suunal.
Majandusšokk ehk suudab meid panna nägema koostöö kasumlikkust, sest ilma koostöötahteta, igaüks oma isiklikku asja ajades, võime maha matta oma unistuse kaasaegsest, jõukast, õiglasest ja õnnelikust riigist.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.