Neivelt: varahalduses ei ole rahulikku kompetentsi

Neivelt ei osanud öelda, kas SEB Varahalduse juhi otsus lahkuda Likviidsusfondi varade ümberhindamise pärast oli õige või mitte. Neivelt märkis, et ta ei tea eriti sellest konkreetsest juhtumist, kuid ta leidis, et laiemalt on Eesti pankade varahalduses mitmeid kitsaskohti.

Pankur näeb probleemi selles, et Eesti varahalduses on kogemust ja kompetentsi vähe. „Eestis on varahalduse kultuurikiht väga õhukene. Et siin mingeid probleeme välja ujub, kui turud kukuvad, pole üllatus. Kogenuid inimesi, kes paar tsüklit on üle elanud, ei ole Eestis. Investeerimise poolega tegeleb pankades 10-20 inimest, samas kui paarsada inimest tegeleb laenudega. Neid inimesi on hästi vähe, kes üldse millestki aru saavad. Varahalduses ei ole rahulikku kompetentsi,” tõi ta välja.

Neivelti sõnul nõuab iga asi mingi aja.

"Laenukogemus tekkis eelmise tsükliga. 1997-1998. aasta kriisiga tuli palju jama välja ja tekkis kogemus, mis küll kiiresti ära kadus. Praegu on laenuosakondades vähe neid inimesi, kes seal eelmise kriisi ajal töötasid. Eelmise kriisi ajal olid investeerimisportfellid väga väiksed. Õpiti ära vaid see, et repoda ei tasu,” arutles Neivelt.

Raasuke: palgatöötajad murduvad stressi all rohkem

Ka Swedbanki Balti regiooni juht Erkki Raasuke ei soovi kommenteerida konkreetselt SEB juhtumit, kuid ta nõustub Neiveltiga, et kogemust on varahalduses, kuid ka laiemalt panganduse sektoris vähe.

„Me pole ühtegi korralikku negatiivset tsüklit näinud. Pangandus on meil eriti õhukene valdkond. Inimesed käivad selles sektoris sisse ja välja. Baltimaade panganduses on nimelt väga vähe omanikke, kes teeksid seda oma elutööna. Kui olukord läheb keerulisemaks, siis palgatöötaja liigub kergemini kui omanik. Palgatöötajate seas on seda murdumist stressi all rohkem ning käegalöömist ja minemajalutamist, mis omakorda teeb selle kultuurikihi kasvamise raskemaks,” arutles Raasuke. „Pangandus on kiiresti arenev ala, kus pole omanikke.”

Samas märkis Swedbanki juht, et tegelikult pole eelmisest kriisist meil ka laenuvaldkonnas eriti midagi õppida: „Vene kriisi ajal keskendus finantseerimistegevus ettevõtetele. Laiapõhjalist eraisikutele laenamist polnud, see kogemus tuleb meil kõik praegu.”

Siiski märkis Raasuke, et ei ole mõtet olukorda siiski dramatiseerida. „Kõik, kes selles valdkonnas on kirega, teavad, et vahepeal käib nina ülespoole ja vahepeal allapoole. Kõige intensiivsem õppimine käib just praegustel aegadel,” nentis ta.