Neivelt: varahalduses ei ole rahulikku kompetentsi

"Laenukogemus tekkis eelmise tsükliga. 1997-1998. aasta kriisiga tuli palju jama välja ja tekkis kogemus, mis küll kiiresti ära kadus. Praegu on laenuosakondades vähe neid inimesi, kes seal eelmise kriisi ajal töötasid. Eelmise kriisi ajal olid investeerimisportfellid väga väiksed. Õpiti ära vaid see, et repoda ei tasu,” arutles Neivelt.

Raasuke: palgatöötajad murduvad stressi all rohkem

Ka Swedbanki Balti regiooni juht Erkki Raasuke ei soovi kommenteerida konkreetselt SEB juhtumit, kuid ta nõustub Neiveltiga, et kogemust on varahalduses, kuid ka laiemalt panganduse sektoris vähe.

„Me pole ühtegi korralikku negatiivset tsüklit näinud. Pangandus on meil eriti õhukene valdkond. Inimesed käivad selles sektoris sisse ja välja. Baltimaade panganduses on nimelt väga vähe omanikke, kes teeksid seda oma elutööna. Kui olukord läheb keerulisemaks, siis palgatöötaja liigub kergemini kui omanik. Palgatöötajate seas on seda murdumist stressi all rohkem ning käegalöömist ja minemajalutamist, mis omakorda teeb selle kultuurikihi kasvamise raskemaks,” arutles Raasuke. „Pangandus on kiiresti arenev ala, kus pole omanikke.”

Samas märkis Swedbanki juht, et tegelikult pole eelmisest kriisist meil ka laenuvaldkonnas eriti midagi õppida: „Vene kriisi ajal keskendus finantseerimistegevus ettevõtetele. Laiapõhjalist eraisikutele laenamist polnud, see kogemus tuleb meil kõik praegu.”

Siiski märkis Raasuke, et ei ole mõtet olukorda siiski dramatiseerida. „Kõik, kes selles valdkonnas on kirega, teavad, et vahepeal käib nina ülespoole ja vahepeal allapoole. Kõige intensiivsem õppimine käib just praegustel aegadel,” nentis ta.