- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,17%7 385,2
- DOW 30−0,01%51 708,77
- Nasdaq −1,77%25 702,69
- FTSE 1000,21%10 460,22
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,17%7 385,2
- DOW 30−0,01%51 708,77
- Nasdaq −1,77%25 702,69
- FTSE 1000,21%10 460,22
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ivari Padar: IRLi ilus ettepanek ei toimi
Rahandusminister Ivari Padari sõnul kõlab
IRLi plaan anda rahandusministrile volitused väljamakseid eelarvest automaatselt
blokeerida küll ilusti, aga ei toimi kuidagi.
"Ma olen kindel, et koalitsioonipartnerid, kaasa arvatud IRL, oleksid väga ärritatud, kui Padar äkki 2. aprillil ütlekski, et asjad ongi nüüd nii ja rahakraanid on kinni. Selle asja nimetus päeva lõpuks oleks lihtsalt valitsuse laialiminek," ütles minister Äripäevale.
Ta viitas sellele, et ministeeriumitele on terve aasta jooksul päitseid pähe pandud ja proovitud parimat võimalikku tulemust saada, kuid konsensuslikud otsused on olnud paraku väga visad tulema.
"Kui me räägime sellest, mida reaalselt teha saab, siis teha saab vaid neid asju, milles osapooled poliitiliselt kokku lepivad. Kui kokku ei lepita, kus ja milliseid muudatusi eelarves teha, läheb see valitsus lihtsalt laiali," lausus Padar ja lisas, et ei tohi tekitada olukorda, kus ükskõik kes ministritest torpedeerib teiste valdkondade ministrite tegevusi ning seni konsensusel tegutsevas valitsuses ei ole võimalik anda ühele ministrile voli ainuisikuliselt asju otsustada.
Olukorra lahendust defitsiiti mineva eelarve ohjeldamiseks näeb rahandusminister selles, et lepitaks juba eelnevalt kokku need kulutused, mida kohe aasta alguses tegema ei hakata ning täiendavad kulukärped, mida rakendatakse sellisel juhul, kui kevadised majandusprognoosid ütlevad, et miinus kasvab varem prognoositust suuremaks. Padar möönis, et neid kohti eelarves, kuhu ilma letaalset kahju tekitamata miljardiliste kärbetega kallale minna, on vähe.
"Me vaatame praegu veel kõiki võimalusi, mida 2009. aasta eelarve kärpimise osas teha annab. See on õrnal jääl kõndimine, sest kui me majanduskeskkonda halvendame, lööme ise endale kirvega jalga - maksud tulevad ju majandusest. Siin on vaja külma pead ja sooja südant, lihtsate loosungitega siin midagi ära ei tee," nentis Padar.
Järgmise paari eelarve puhul on kõik poliitilised valikud tema sõnul nagu kahvel - tuleb anda uut jõudu majandusele ja teisalt tuleb jälgida, et saaks täidetud kõik euroga liitumiseks vajalikud kriteeriumid. "Siin ei ole midagi pikalt targutada - me peame hoidma oma fiskaalpoliitika Maastrichti kriteeriumide raamides, et eurole üle minna," lausus Padar, lisades, et tundub, et nii poliitikud kui ka rahvas hakkavad sellest vajadusest järjest rohkem aru saama.
Minister rõhutas, et euro kontekstis on tegevustes vaja suuremat koordineeritust. Ettepanekutega, kuidas seda saavutada, tuleb Padar välja esmaspäeval koalitsiooni eestseisuses. "Selleks, et euro nimel pingutada, on aga vaja ka rahvuslikku kokkulepet. Teisiti ei ole seda võimalik teha," nentis Padar.
Seotud lood
Eesti ei ole nende riikide hulgas, mis
Euroopa praeguses raskes majandusolukorras nõuaks euro stabiilse kursi
aluseks oleva reeglitepaketi leevendamist, kus eelarvedefitsiidi ülempiir
on 3% SKPst.
Rahandusminister Ivari Padar tunnistas täna
riigikogu ees 2009. aasta riigieelarvet tutvustades, et kulusid rohkem kokku
tõmmata ei saa ja kui majanduskasv on oodatust väiksem, tuleb reservid
kasutusele võtta.
Rahandusminister Ivari Padar pani läbi
kirglike vaidluste sündinud järgmise aasta riigieelarvele hindeks tagasihoidliku
„rahuldava“. Padari mõtted on aga juba 2010. aasta eelarve juures ning üleval on
küsimus, kuidas 2010. aasta eelarvestruktuuri paindlikumaks teha.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele