Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased

Toompeal tuleb harva ette, et oma partei liige torpedeerib seltsimehele seaduseelnõu. 15. mail 2001 nii juhtub. "Austatud ettekandja! Sa nimetasid, et riik on eriliselt huvitatud ökoloogiliselt väärtusliku maa enda omandisse saamisest. Ma ei tea, kes see riik on või miks tal selline huvi on," uurib Ignar Fjuk.

Ettekandja on Lõuna-Eesti suurärimees, samuti reformierakondlane ja toona keskkonnakomisjoni liige Neinar Seli, kes kutsub üles muutma maadevahetuse korda. "Riik kaitseb loodusobjekte paremini kui mõni eraomanik," alustab Seli oma põhjendust. "Eraomanik võib üritada majandustegevusega loodusobjekte pigem kahjustada."

Saalis istuvast 63 parlamendiliikmest pooldavad 61 seaduse muutmist. Pool aastat varem tegi Mart shy;Laari valitsus sama eelnõu maatasa, selle üheks suurimaks veaks peeti keskkonnaministrile liiga suurte volituste andmist "riigi vara käsutamise üle".

Maaelu Edendamise Sihtasutuses (MES) asub rabavalt avameelne osaühingu Erametsa Haldus äriplaan, mille esimene peatükk algab lausega: "Äriidee seisneb maade vahetamises riigiga." Äriplaan seletab MESi jaoks üksipulgi lahti, kuidas saab maadevahetusega raha teha.

Alustada tuleb kaitsealuste metsade ostmisega omanikelt, kes ei oska oma varaga ise midagi peale hakata. Tänu sellele on teatud kinnistuid võimalik soetada "odava hinnaga". Põllumajandusministrile alluv riiklik MES asub veenvat äriplaani toetama. MESi õnnistusel ostab firma kokku metsi Karula ja Soomaa rahvusparkides, et neid siis riigile ära anda.

Erakordse äriplaani autor on Era shy;metsa Halduse omanik, nüüd 37aastane Margus Kübar. Ta kuulub Selide dünastia lähiringi, osaledes ühistes ärides nii Neinari, tema poja Kristo kui ka venna Antiga.

Kaitsepolitsei uurib rahvaliitlasest keskkonnaministri Villu Reiljaniga seotud maadevahetusi. Neist esimeste sooritamiseks esitas ehitusfirma Merko taotlused alles juunis 2004. Selleks ajaks olid oravad juba mitu aastat maid vahetanud.