Lepa sõnul võeti ilmastikuolude tõttu vastu otsus, et eile Helsingist välja lennanud helikopter maandub Tallinna Linnahalli juures. Seda nõudis õhulendude ohutustehnika. Pardal olnud kaheksa Soome ärimeest saadeti Narva firma bussiga.
Esimese helikopteri saabumist ootas ka Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi, kelle sõnul oli eile nähtavus Narva-Jõesuus parem kui Tallinnas või mere kohal ning maandumine oleks olnud täiesti võimalik. Kuid ei olnud mingit kindlust, et tagasiteel ilmaolud ei halvene.
Kopteriliini avamise ideega Eesti ja Soome vahel tulid välja Narvas töötavad Soome ärimehed. Helikopteriga lüheneks nende tee koju ja tööle mitmest tunnist 45 minutini. Lendude maksumusest ei tahtnud Lepp rääkida, mainides ainult, et üks reis maksab reisijatele 100 eurot. Tegemist on tšarterliiniga ning pileteid sellele osta ei saa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lepa sõnul puutus firma õhulendude korraldamisel kokku samade probleemidega, mis tekkisid Sillamäe-Kotka laevaliini loomisel, kus Vene territoriaalvete tõttu pidid laevad tegema suure ringi. Lepa sõnul hakkavad Eesti helikopterid vältima Vene territooriumi. Reisijad on selle üle isegi rõõmsad. "Mere kohal on igav lennata. Helsingist Eestisse lendab helikopter peaaegu otse, edasi aga kulgeb lend mööda Eesti rannikut," seletas Lepp.
Järgmine proovilend Helsingi ja Narva-Jõesuu vahel plaanitakse teha järgmisel reedel või esmaspäeval.
Copterline'il on palutud ka lennata Niitvälja ja Suuresta golfiväljakutele ja Pärnusse.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini