Nädal Villy Paimetsa pilgu läbi

Muide, lihtne arvutus näitab, et kella 9st 17ni kestvas tööpäevas on siiski täpselt kaheksa tundi. Ma ei tea, mismoodi see tavapärane vabanduseks võetud lõunapaus sinna sisse mahub.

Eriti, kui arvestada seda, et hommikul jääme tänu ummikule 15 minutit hiljaks ning õhtulgi kibeleme enne ummikuid töölt minema.

Seda, et linnas on autoga veidi keeruline liigelda, on ilmselt paljud juba täheldanud. Eriti tipptundidel. Lisame kütusele kuluva raha ning hakkabki mõte ühistranspordi poole liikuma.

Aga ei. Nimelt kerkivad novembrist piletihinnad sedavõrd kõrgele, et ka üksinda autos sõites tuleb tihtipeale odavam. Näiteks Koselt Tallinna (40 kilomeetrit) saab sõita 44 krooni eest. Üle krooni kilomeeter! Kui amortisatsiooni ei arvesta, tuleb autoga odavam. Mugavusest rääkimata.

Elan juba kolm aastat maal ning olen seni ühistranspordi peale mõelnud vaid ühel korral. Siis aga kuulsin pea kahetunnisest sõiduajast. 53 kilomeetri läbimiseks läheb kaks tundi!? Säärast neljatunnist tööl käimise luksust ei saa ma aga lubada.

Kas poleks aeg ühistranspordivõrgustikku veidi muuta? Pole ju saladus, et paljudel liinidel sõidavad liiga suured bussid. Kui pisibussid toimetaks reisijaid n-ö vaheladudesse, kust siis edasi suurde linna saaks?

Lõpetuseks Oliver Kruudast ja lihtsustatud ilmavaatest. Kruuda vabandab võõra maa hõivamist sellega, et tema toodud on Helbe tänavale vesi, kanalisatsioon ja elekter... Et ta võib seal möllata, kuna see võõras maa on tema heakorrastatud... Aga armas taevas! Ei ole ju nii, et kui tunned, et oled ühiskonnale midagi teinud, siis saad minna ja ühiskonnalt midagi vastu võtta!

Mul võib ühel hetkel tekkida tunne, et enam kui 30aastase Kalevi toodangu tarbimise eest võib mul olla õigus ja tahtmine mõnikord Helbe tänav 9 või 12 majas ööbida.