Rahvusvahelisel tuumaenergia konverentsil
ettekande teinud geotehnik Mait Mets pakkus ühe ideena välja, et Eestis võiks
tuumajaama koos kütusehoidla ja jäätmehoidlaga ehitada maa alla, kasutades ära
suletud kaevandusi.
"Suletud kaevanduse põhjast tuleks veel paarkümmend meetrit allapoole minna, et jõuda kambriumi savivöösse. Sinna tuleks rajada kahesugused käigud: umbes kolmekümnemeetrise läbimõõduga, kuhu saaks paigalda 300megavatised reaktorid - ühesõnaga ehitada kogu see majandus maa alla -, ja umbes 4-5meetrise läbimõõduga käigud, mis viiksid jaamast ladude kompleksi," selgitas Põhjarannikule OÜ Geoengineering teadusdirektor Mait Mets.
Metsa sõnul on ümbritseva keskkonna jaoks maa alla ehitatud tuumajaam absoluutselt ohutu, isegi põhjavesi oleks kindlalt kaitstud.
MTÜ Eesti Tuumajaam asutaja akadeemik Anto Raukas ei pea tuumajaama maa alla ehitamist eriti reaalseks: "Mina usun, et tuumajaam tuleb pigem Jõelähtme valda - see peab olema Tallinna kui suure tarbija lähedal. Ida-Virumaaga seoses on räägitud võimalikust asukohast Sillamäe lähistel."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
USA kosmoseagentuur NASA töötab tõsiselt
Kuu peal asuva alalise kosmosejaama kavadega ning on leidnud lahenduse
energiavajadusele: selleks tuleb Kuu peale ehitada minituumajaam.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis
kaldutakse arvama, et Eesti tuumajaama võiks viia ekspluatatsiooni 2020–2025.
aastatel, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Soome ja Eesti võiksid koos ehitada ühise
tuumaelektrijaama, ühendada elektrivõrgud, koordineerida koos
kõrgharidussüsteemi tegevust ja tutvustada Tallinna ja Helsingit ühise
reisisihtkohana.
Parlamendi esimees ütles riigikogu
avaistungil, et Eesti peaks kaaluma oma tuumajaama ehitamist.
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.