Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pooled kasiinod lähevad hingusele
Riigikogu kinnitab täna ammuoodatud
hasartmänguseaduse, mille mõjul panevad uksed kinni vähemalt pooled Eesti
kasiinod ning magalarajoonidest ja väikelinnadest kaovad pea kõik mängupõrgud,
kirjutab Postimees.
Üle nelja aasta ettevalmistatud uute reeglite jõustamises 1. jaanuaril ei kahtle keegi. «On selge, et õnnemängusaale jääb tublisti vähemaks,» tõdes hasartmängukorraldajate liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. «Kaasa aitab ka majandussurutis.»
Tema sõnul on kaheksa viimase kuuga kinni pandud 18 mängusaali, neist kaheksa on hingusele läinud kahe viimase kuuga. «Surutise ajal teevad inimesed valikuid ja kulutavad vähem raha meelelahutusele,» nentis Rüütel.
Seoses uue hasartmänguseaduse jõustumisega
2009. aastast võib hasartmängumaksust saadav tulu oluliselt väheneda.Eesti
Kultuurkapitali, kelle laekumistest 46% moodustab hasartmängumaks, prognoositav
eelarvekärbe on seitse miljonit krooni.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.