Kohus tegi Rahapesu andmebüroole säru

„Küsimus ei ole ainult isikutuvastamises. Olulisem on, et meie hinnangul ei võideldud Rahapesu andmebüroo ettekirjutusega mitte rahapesu vastu, vaid sisuliselt püüdis politsei takistada kiirlaenuteenuse osutamist. Laenu väljastamine on kapitalistlikus ühiskonnas legaalne majandustegevus, millesse jõustruktuurid ei peaks sekkuma. Kui riik soovib taolist ettevõtlusvabadust piirata näiteks tarbijakaitselistel kaalutlustel, on see mõeldav vastavate seadusemuudatuste kaudu, kuid mitte jõustruktuuride abil isikuid survestades,” selgitas Vaher.

Kohus leidis, et laenuvõtjat tohib tuvastada ka lihtsustatud korras nagu Monetti seda tegi. SMS-laenaja tuvastamine silmast silma võib osutuda ka majanduslikult liiga koormavaks. Kohtu hinnangul jättis Rahapesu andmebüroo põhjendamata, kuidas Monetti antavad tagatiseta väikelaenud seostuvad rahapesuga, vahendas kommunikatsioonibüroo.

Keskkriminaalpolitsei andmetel kaebab Rahapesu andmebüroo kohtuotsuse kindlasti edasi, kuna ametnike hinnangul pole see kooskõlas seaduselooja algse mõttega.

"Rahapesu andmebüroo on endiselt seiskohal, et vastuvõetud seadust peavad täitma kõik finantseerimisasutused," vahendas Keskkriminaalpolitsei. "Samuti ei saa Rahapesu andmebüroo nõustuda advokaat Toomas Vaheri ajakirjanduses väljaöeldud seisukohtadega, kuna seadusloome protsessist olid kutsutud osa võtma kõik finantseerimisasutused, keda antud seadus nüüd puudutab. Siis ei olnud kellelgi selle seadusesätte suhtes vastuväiteid. Seaduseloome protsessis osales ka Toomas Vaher ise. Seaduse eesmärk on tagada finantssüsteemi usaldusväärsus ning sellest tuleneb ka isikusamasuse tuvastamise nõue."

Monetti AS kuulub 1983. aastal asutatud rahvusvahelisse kontserni, mis tegeleb kiirlaenude andmisega mitmes Euroopa riigis. Monetti kontrollib isikusamasuse tuvastamiseks vajalikke andmeid rahvastikuregistrist ja muudest usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest, samuti nõuab kliendilt enda autentimist ID-kaardi või internetipanga abil.