„Aga leib, sai ja piim, neid peab ikka ostma. Või vähemalt jahu peab ostma, et ise küpsetada, seega toidukaubas me nii suurt langust ei näe,“ lausus Lihavainen. Samas tunnistas ta, et inimesed on hetkel pessimistlikud ja on hakanud täpsemalt raha lugema.
„Olen elanud Eestis viis aastat ja selle jaanipäeva ajal oli meie enimmüüdud toode esimest korda viiner,“ tõi ta näite. „Tööpuudus ei ole veel väga hull, aga inimesed on otsustanud, et läheb halvasti ja nüüd me tarbime vähem.“
Lihavainen ennustas veel, et suurte hüpermarketite osakaal Eestis kasvab veel, kuna inimeste nõudmised on muutunud – inimesed reisivad, nende soovid kasvavad.
„See, mis oli vanasti laia sortimendiga pood, ei ole seda enam. Klient ei saa aru, miks punast lasanjet ei ole, on ainult musta, aga viis aastat tagasi keegi üldse ei teadnudki, et sellised asjad on olemas,“ tõi Lihavainen näite. „Klient muidugi tahaks keldripoe asukohta hüpermarketi hindadega, aga see pole võimalik. Suurem on efektiivsem ja ka rikas klient jälgib hinda, sest ta ei taha olla idioot.“
Lihavainen näeb, et Baltimaades on ruumi viiele suuremale ketile, kes omavahel turu ära jagavad. „Konsolideerumise protsess on kogu aeg käinud, aga nüüd pannakse uus käik sisse ja seda arengut kiirendab praegune majandusolukord,“ üles Lihavainen.
Lihavaineni sõnul on Prisma valmis ka hinnasõjaks, mida Eestis pole veel korralikult nähtudki. „Kõik muidugi ei ole valmis ja see kiirendab konsolideerumist, lõpuks jäävad alles need, kes on teinud oma tööd korralikult,“ sõnas Lihavainen.
Seotud lood
ASi Eesti Meedia juhatuse esimees Mart
Kadastiku hinnangul on praegu segane, mis täpsemalt on meedia ja mis mitte,
selle selgumist ootab ta viie aasta jooksul.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.