• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,32%68 869,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,32%68 869,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
Transiidieksperdi Raivo Vare sõnul pole valitsus tehtud vigadest õppust võtnud ning kuna valitsus ei vaata tulevikku, siis ootab meid uuel aastal tõenäoliselt SOS-olukord.
„Kõige suurem probleem on see, et valitsus ei vaata ette. Teiseks probleemiks on kommunikatsioon, see kui toru enam üldse ei tõsteta. Kui juba ettevõtja ütleb, et on jama, siis ongi jama! Kui juba ettevõtjad koos ametiühinguga asju arutavad, no siis on täielik SOS-olukord. Kuid see ei koti kedagi, keegi ei tõsta toru! Brüsselis imestatakse, et meil siin selline jama on,“ illustreeris Vare tekkinud olukorda hämmeldunult, kuid kinnitas, et SOS-olukorda meil veel pole, kuid tõenäoliselt saabub kriitiline piir uuel aastal.
„Ma arvan, et SOS-olukord hakkab eskaleeruma aasta lõpus ja uue aasta alguses. Teiseks ma ennustan, et jõulumüügid, mis tavaliselt on toonud riigikaukasse kõvasti raha, need tänavu kukuvad kapitaalselt,“ märkis Vare, kelle sõnul järgneb kõigele sellele veel ka tavapärane aasta alguse mõõn, kui laekumised langevad ja nii ettevõtjatele kui ka riigile laekub vähem raha.
Vare arvates peaks valitsus esimese asjana loobuma optimistlikust kasvuprognoosist. Samuti iseloomustas ta vahepeal arutlusel olnud maksude tõstmise plaani kui tulekahju kustutamist bensiiniga. „Maksude tõstmine oleks hetkelahendus, kuid juba on näha alkoholiaktsiiside pealt, et see ei tööta. Mõistlikult reguleeritud maksud toovad üldjuhul riigikassasse rohkem sisse. Vähem kavaldamist ja vähem jamamist,“ soovitas Vare valitsusele.
„Mureallikaks pole mitte see, mis täna juhtub, sest kuidagi traageldatakse ju ikka miskit ära. Vaid see, et õppetundi pole mitte mingisugust, see on täiesti masendav! Keegi isegi ei diskuteeri sel teemal,“ oli Vare pettunud.
Need valitsuse otsused, mis tänase olukorrani viisid, tehti Vare sõnul eufoorias juba aasta ja kaks tagasi. „Meil on prognoosid allapool igasugust arvestust, valitsus ei kasuta prognostikat, mis oleks konjunktuurivaba, ehk siis ei kasutata alternatiivstsenaariumite planeerimisi ilmselt põhimõtteliselt, sest see pole poliitiliselt ju mugav ja see toob kaasa selle, et tehakse valed otsused, virutatakse seadustega rahalaotamise mängureeglid paika ja siis pärast hädaldatakse, et ennäe imet, 18 miljardit tuleb raha juurde, aga kõik kaob ära ja jääb puudu ka veel ja keegi ei tea kuhu see raha läks,“ oli Vare valitsuse töös pettunud.
Valitsus, tunnista oma vigu!
Vare arvates on tänasel päeval valitsuse tööd kritiseerida suhteliselt perspektiivitu, pigem peaks tema sõnul valitsus õppima sellest, mis viis majanduslanguse ja lõhkise eelarveni. „Pange tähele, eelarvedebatis ei arutata põhimõtteliselt teemat, mis selleni viis! Arutatakse seda, milline on praegune olukord ja kust annab kokku hoida, kuid kaks teemat on tabu – omaenese kokkuhoid ja nö tehtud otsused, mida oleks vaja ümber vaadata või vähemalt teadvustada endale, et need olid valed otsused,“ oli Vare telefonis kuuldavalt ärritatud.
See, et majandus käib tsüklitena, et midagi hakkab toimuma, see oli Vare sõnul juba ammu teada. „Nagu üks „juhtjõud“ armastab öelda, et statistika seda ei näita – no tule taevas appi! Statistika ju näitabki pool aastat hiljem ja sedagi mitte lõplikult,“ lausus Vare, kelle sõnul peaks valitsus rohkem ettepoole vaatama.
Vare sõnul on üldine majanduslik ebakindlus suurenenud ning probleeme tekib peale kinnisvaraettevõtete ja ehitajate ka teistel. Tema sõnul ebakindlus vaid süveneb ning see tähendab seda, et inimesed ei taha võtta pikaajalisi riske. „See on üks seletus fenomenile, mis meil kevad-suvel oli, et kaubandusel läks hästi! Tegelikult on nõukogude ajast inimeste mällu sööbinud, et kui hakkab mingi jama, siis tuleb varuda soola ja tikke. Ja kui on inflatsioonimured, siis tuleb osta pikaaegse kasutusega kaupu, sest need kallinevad,“ lausus Vare, tuues seda kevad-suve aegse kaubanduse edukuse põhjuseks, kui inimesed asusid nö pikaaegseid kaupu varuma. Statistika kajastas tema sõnul siis ka ilusamat pilti, kuid tegelik pilt tuleb Vare sõnul välja alles uue aasta teises kvartalis. „Eurovalimiste eelsel perioodil alles tulevad võib-olla esimesed tõsiseltvõetavad signaalid. Kedagi ei huvita, et maja põleb ja on vaja võtta rivvi ja hakata ämbreid edasi andma ja kustutama“ iseloomustas Vare praegust olukorda valitsuses.

Seotud lood

Uudised
  • 22.09.08, 17:42
Kobin: omal maja põles, aga Ansip õpetas Horvaatia juhte
Ülemiste City juhi Gunnar Kobini sõnul viibis peaminister Andrus Ansip eelarvekriisi ajal Horvaatias ja õpetas sealseid juhte, selle asemel, et kodus "tulekahjut" likvideerida.
Uudised
  • 22.09.08, 13:05
Kobin: Neivelt Eesti peaministriks!
Ülemiste City juht Gunnar Kobin toob tänases Postimehe arvamusloos välja mõned nimed, kes kuuluksid tema poolt kokku pandud ideaalvalitsusse. Peaministriks pakub ta näiteks arengufondi nõukogu esimeest Indrek Neivelti.
Uudised
  • 22.09.08, 17:07
Kobin: paneme parimad rooli, siis asjad muutuvad
Ülemiste City juhi Gunnar Kobini arvates ei julge karjääripoliitikud teha raskeid otsuseid, tema arvates tuleks välja otsida riigi parimad pojad ja need rooli panna, sest vaid nii hakkavad asjad muutuma.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele