Valitsus, ära hammusta kätt, mis seni Eestit toidab!

Toiduainetööstus on üks suuremaid töötleva tööstuse harusid, mis annab tööd pea 17 000 inimesele ja süüa kõigile Eesti elanikele. Lisaks on toiduainetööstus Eesti olulisemate ekspordiharude hulgas, sest ligi kolmandik kogumüügist läheb välisturgudele.

Eesti inimestel kulub toidule enam kui 18 miljardit krooni aastas. Viimaste aegade hinnatõus on viinud olulise osa toidukaupade hindadest juba Euroopa keskmisele tasemele. Meie inimeste ostujõud jääb aga kaugelt Euroopa keskmisele alla.

Olukorras, kus tooraine hind on tõusnud poole võrra ja oluliselt on suurenenud palga-, energia- ja veokulud, rääkimata erinevatest keskkonnatasudest ja aktsiisidest, ei ole võimalik hindu tõstmata toiduaineid toota ega müüa.

Praegu kavandatava aktsiisimäära kehtestamise korral maksustaks Eesti riik alkoholi kõrgema aktsiisimääraga kui sellised arenenud Euroopa riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Austria, mainimata Lätit ja Leedut, kelle maksutase jääb meist kaugele maha.

Eesti toidutööstus on oma tootmist efektiivsemaks muutnud ning tootlikkust järk-järgult tõstnud, investeerides iga aasta üle miljardi krooni. Ometi peame arvestama nii praegu kui ka edaspidi tõsiasjaga, et ükskõik kui palju meie tootjad ei pingutaks, samale toodete omahinna tasemele rahvusvaheliste suurkontsernidega ei jõua me Eesti väiksuse tõttu iialgi.

Eksport või suurele ELi siseturule müük on hädavajalik. Toodangu kvaliteeti investeerimine on sama tähtis nagu panustamine teadus- ja arendustegevusse, sest vastasel korral ei jõuaks Eesti tootjad rahvusvaheliste kontsernidega sammu pidada.

Eelmisel aastal müüs toiduainetööstus Eestist välja enim jooke ja alkohoolseid jooke, piima ja piimatooteid ning kala ja kalatooteid. Suurimad ekspordimaad on teised Balti riigid, Saksamaa, Soome - seega lähinaabrid. Ilma ekspordiväljundita on pea võimatu tootmisettevõtet töös hoida. Kuid millega ja kuidas konkureerida, kui teistel on võimalik pakkuda odavamaid ekspordihindu?

Lugupeetud vabariigi valitsus, kas teid huvitab, kuidas Eesti ettevõtted sellistes ebavõrdsetes konkurentsitingimustes hakkama saavad!?

Suuremate eksportivate tööstuste nimistus on toiduainetööstusel oluline roll. See, et toiduainetööstuse sektor oleks jätkusuutlik, peaks olema riigi seisukohalt oluline. Toiduainetööstus on rohkem kui teised tööstusharud seotud tarbijate rahakoti ja ostueelistustega.

Olukorras, kus tarbijad ägavad tohutu maksukoorma all ja toidupoodidest otsitakse vaid odavaimat kaupa, tekib kergesti üleinvesteerimise oht ja tööstuste tehtud kulutusi ei jõua ega ole nõus tarbijad kinni maksma.

Siit edasi mõeldes lähevad makseraskustes ettevõtted pankrotti, töötajad kaotavad sissetuleku ja riik maksud. Riigi ülalpeetavaid tuleb aina juurde ning sotsiaalsest surutisest ärgem siinkohal rääkigem.

Kui üldse keegi suudab Eesti majanduskasvu üleval hoida ja toetada, on see tööstus ja ettevõtjad. Juba iidsetest aegadest on teada, et kätt, mis sind toidab, ei hammustata!

Toidu hinnatõusu peale surudes hammustab valitsus aga mõlemat toitvat kätt: nii seda, mis meie Eesti elanike toidulaua katab, kui ka seda, mis riigi majandust taas ülespoole saaks upitada.

Kas nii plaanisimegi jõuda Euroopa riikide edetabelisse - kõrgete maksudega? Teadlik inflatsiooni kiirendamine viib euro kasutuselevõtu teadmata kaugusesse ja annab ebastabiilsuse sõnumi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.