Kes meid söödab tulevikus?

Kodumaise toidukauba eelistamine on konjuktuuriinstituudi andmetel 2007. aastal kukkunud 73 protsendini võrreldes 2003. aasta 81 protsendiga. Tase on ikkagi kõrge ja võiks rahul olla, aga arvan, et kodumaise eelistamise langustendents on selgelt süvenev ja pöördumatu. Miks?

Kaupade vaba liikumine on rikastanud meie toidulauda ja hea on nautida hõrgutisi, mis kodumaal ei kasva. Reisides mujal oleme aplad uusi toite maitsma ja proovime neid koduski järele teha või poest leida. Seda tuleb positiivselt hinnata, aga...

Meid ründab private label. Kui tarbijate ostujõud langeb, pakutakse odavaid toidukaupu. Suuremad jaeketid, mis tegutsevad kõigis Balti riikides, lasevad toota kettide oma märgi all nn private label'i tooteid, tekitades illusiooni, et sama kauba saab kätte nt 20% odavamalt. Kindlasti leiavad nad tootja, kes on huvitatud suure mahu müümisest, mis sest, et odavalt. Lääne-Euroopa tootjad ongi enamjaolt valiku teinud: kas olla oma märkide tootja ja turundaja või teistele odav allhankija. Eesti tootjad on tootnud oma märgi all, millega kaasneb kõrge kvaliteet ja hind. Nii me reeglina private label'i konkursse ei võida, võidavad tihti Leedu ja Poola konkurendid. Ega ei kaeblekski oma saamatuse üle, kui letile jõudev toode oleks hea kvaliteediga.