Moody'se aastases analüüsis tuuakse
välja Maailmapanga indeks, mis mõõdab valitsuse efektiivsust ning
annab Eesti valitsusele 2007. aastal kõrgeima positsiooni Kesk- ja
Ida-Euroopas.
Eesti ettevõtted on tugevad, seda toetab suhteliselt efektiivne avalik sektor ning konservatiivne ja läbipaistev kultuur. Maailmapanga indeks, mis mõõdab valitsuse efektiivsust, on Eestile andnud hindeks 2007. aastal 1,19, mis on kõrgeim positsioon Kesk- ja Ida-Euroopas.
Moody's märgib, et ka teised rahvusvahelised uuringud hindavad Eestit kõrgelt, võrreldes teiste üleminekuriikidega. Euroopa Liitu astumine on Eesti ettevõtete jaoks olnud soodne mitmel moel: liitu astumine, tehniline abi ning avaliku sektori rahastamine on kaasa aidanud Eesti riigiasutuste radikaalsele remondile.
Struktuurireform on Eestis samuti hästi edenenud, ainuke valdkond, kus üleminek on puudulik, on infrastruktuur, eriti teed.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaatamata kärarikkale poliitilisele keskkonnale on majanduspoliitika selge ja stabiilne. Enamik valitsusi on olnud suhteliselt liberaalsed majandusküsimustes, taotledes vaba turgu ning maksureforme, mis on kujundatud majanduskasvu ja tööhõive upitamiseks.
Eesti valitsus on mitteametlikult välja kuulutanud, et loodab 2011. aastal euro ülevõtmist. Moody’s usub, et 2011. aasta eesmärk on võimalik, kuid pole väga tõenäoline. Kuigi inflatsiooni kahanemine on eeldatav, tekitab hinnasurve ilmselt edaspidigi raskusi.
Seotud lood
Riigikogu liige Taavi Veskimägi ütles, et
sõltumatute reitinguagentuuride hinnangutesse tuleb suhtuda üsna kriitiliselt,
kuna keerulisemad ajad jõuavad meieni alles selle aasta lõpus.
Eesti majandust, mis on libisenud esimesse
majanduslangusesse pärast 1999. aastat, ähvardab n-ö pikendatud langus, kui
riigil ei õnnestu piirata inflatsiooni ja palgatõusu, teatas reitinguagentuur
Moody's Investors Service.
Eesti Arengufondi majandusekspert Heido
Vitsur ütles, et Moody'se hinnang Eestile saigi ainult positiivne olla, kuna
meil on hirmtugev positsioon keskmise ELi riigiga võrreldes.
Moody'se aastane analüüs Eesti
majandusele märgib, et kui SKP aastane kasv jääb 5-6% juurde,
siis isegi sellise suhteliselt kõrge kasvu juures kulub Eestil euroala
riikide majandusele järelejõudmiseks 10-15 aastat.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.