- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallink ja Eesti Energia murdsid Ida-Euroopa käibehiidude sekka
Tallink ja Eesti Energia olid ainsad Eesti
ettevõtted, mis jõudsid ajalehe Fi shy;nan shy;cial Times värskelt avaldatud
Kesk- ja Ida-Euroopa 500 suurima ettevõtte pingeritta.
Balti riikidest oli esindatud kokku 14 ettevõtet, neist seitse Leedust. Tipmise saja hulka suutsid end pressida vaid nafta shy;töötluskompanii Mažeikiu Nafta ja jaekett Maxima. Edetabelit juhib Poola naftakompanii PKN Orlen, teisele kohale tuli Ungari kütusekontsern Mol.
Firmad on 2007. aasta käibe põhjal reastanud üleilmne audiitor- ja konsultatsioonifirma Deloitte. Vaatluse all on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Baltimaad ja Ukraina. Välja on jäänud Valgevene ja Venemaa.
Tehnoloogiaettevõtteid edetabelis napib
Piirkonna kohta üldistusi tehes märgib Financial Times, et silma hakkab tehnoloogiafirmade vähesus – 500 firmast vaid 45 on IT-, telekommunikatsiooni- või meediaettevõtted.
Lääne-Euroopaga võrreldes on oluliselt enam riigiettevõtteid (500st 120) ning vaid 71 suurfirmat on börsile viidud. Ent nii nagu Lääne-Euroopas, domineerivad ka siin regioonis nafta- ja gaasikompaniid, elektritootjad, telekommunikatsioonifirmad ning pangad.
Veel torkab pingereas silma autotööstuse suur roll – esikümnes on esindatud nii Škoda Auto Tšehhis, Audi Ungaris kui ka Volkswagen Slovakkias. Kokku on nimekirjas 50 autotootjat ja mitu suurt uut tehast on tootmist käivitamas.
Baltimaade suurim firma on Mažeikiu Nafta, mille Poola naftatöötleja ja kütusemüüja PKN Orlen ülemöödunud aastal ära ostis. 2006. aasta lõpu suur tulekahju on firma 2007. aasta võrdluses küll eelnenud aasta 15. kohalt 36. kohale kukutanud, kuid tänavu aitab kõrge nafta hind ilmselt pingereas jälle tõusta.
Maxima kõrge koht kui palgatõusupeo märk
Maxima teisel kohal näitab leedukate tugevust jaekaubanduses ning on ühtlasi märk Balti riikides valitsenud palgatõusu ja odava laenu peost. Edaspidi läheb juba raskemaks. Suuruselt kolmas ettevõte Balti riikides on Tallink, üldarvestuses 228. kohal.
Balti riikide firmadel tuleb edaspidi enam panustada ekspordile, sest kodumaine majandus on Lätis ja Eestis languses ja võtab Leeduski järsult tuure maha, märgib leht. Tootlikkus on tõsine probleem ning samuti palgad, mis näiteks Lätis kerkisid mullu 30 protsendi võrra.
FT: Baltimaade majandused kohanevad kiiresti
Financial Times leiab, et muutustega harjunud Balti majandused on kiired kohanema, kuna on väikesed ja paindlikud. Firmad, välja arvatud energeetika ja transport, on enamasti erastatud.
Kogu regiooni väljavaadetest märgib Financial Times, et majanduskasv aeglustub, kuid piirkond jääb Lääne-Euroopaga võrreldes dünaamilisemaks kasvualaks. Läinud aasta 6protsendise kasvuga võrreldes aeglustub regiooni majanduskasv tänavu 5 protsendile.
Seotud lood
Kohalikud analüütikud ootavad avasüli
riigifirmade pärli Eesti Energiat kiiresti börsile, kuna see elavdaks
aktsiaturgu ja tõmbaks magnetina välisinvestorite tähelepanu.
AS Tallink Grupp teenindas augustiga
lõppenud 2007/2008. majandusaastal 7 070 264 reisijat, enim kasvas reisijate arv
ettevõtte Läti-Rootsi (+39,3%) ja Eesti-Soome (+15,5%) vahelistel liinidel.
Tallink ja Eesti Energia olid taas ainsad
Eesti ettevõtted, mis jõudsid Kesk- ja Ida-Euroopa 500 suurima ettevõtte
pingeritta.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele