Eelmise 12 kuu lõikes on SEB Progressiivse
fondi tootlust enim kahjustanud turgude kukkumised USA-s ja Lääne-Euroopas,
mis moodustavad 75% maailma aktsiaturgudest. Ent viimastel kuudel on andnud
fondile hoobi ka Vene börs.
SEB Progressiivse pensionifondi haldur Vahur Madissoni sõnul määravad progressivse pensionifondi tootluse olulises osas investeeringud aktsiaturgudele, mis on viimase 12 kuu jooksul kahjuks märkimisväärselt langenud.
Aktsiaturgudel on enim väärtust kaotanud eelmise aasta keskpaigaks märkimisväärselt spekulatiivset raha sisse vedanud India ja Hiina aktsiaturud. "Kuid meie fond nende piirkondade aktsiatesse ega aktsiafondidesse investeerinud ei ole. Nägime "mulli" teket nendes piirkondades ja vältisime teadlikult tollal populaarsena tundunud investeeringuid," märkis Madisson.
Tema hinnangul on nende investeeringutest selgelt negatiivselt eristuvaks piirkonnaks kahjuks Baltikumi aktsiaturud ja viimastel kuudel ka Venemaa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teatavasti on Tallinna börsi indeks viimase 12 kuuga langenud ligi 50%.
Madisson märkis, et siin on nad hoidnud minimaalselt investeeringuid ning piirkonna aktsiate osakaal on piirdunud maksimaalselt mõne protsendiga SEB Pensionifondide väärtusest.
Venemaa aktsiaturg on juunist alates langenud ligi 40% ning on seega eriti mõjutanud fondi käekäiku viimastel kuudel.
Seotud lood
Augustis tõmbasid globaalsed aktsiaturud
veidi hinge peale kahekuulist langusperioodi. Aktsiainvestoritele mõjusid
kergendavalt alanenud inflatsiooniootused, mida põhjustasid odavnenud
toormehinnad ning madalamale liikunud pikaajalised intressimäärad.
Pensionikogumine on kui maratonijooks, kus
võitja selgub finišis, mitte 3, 6 või 12 kilomeetril, ütles ERGO Varahalduse
juhatuse liige Ege Metsandi aripaev.ee-le.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.