Arco Vara suuromanik Hillar-Peeter
Luitsalu, kelle seos ekskeskkonnaminister Villu Reiljani pistisesüüdistusega
täna avalikuks tuli, eitab Arco Vara seost asjaga.
„Kahjuks on mul raske midagi kommenteerida, kuna ise lugesin artiklit äsja aripaev.ee-st. Mingit süüdistust mulle esitatud ei ole, samuti ei ole ma antud asjas esinenud tunnistajana kohtus,“ ütles Luitsalu aripaev.ee arupärimise peale ning jätkas: „Ammugi ei ole antud teemal mingit pistmist Arco Varaga.“
Luitsalu ütles, et meedia saab sellest kindlasti kuulda, kui kohus peab vajalikuks tegeleda tema soetusega asjas.
Täna kohtus avalikult ette loetud süüdistuses seisis, et prokurör süüdistab Reiljanit suures ulatuses pistise nõudmises, tema advokaati Tarmo Silda pistise vahendamises ja ärimees Aivo Pärna pistise lubamises.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järgneb väljavõte süüdistusaktist:
10.08.2006 toimus Keskkonnaministeeriumis koosolek, kus ASi Wipestrex Grupp esindaja Aivo Pärn uuris võimalusi Rävala pst 8 ostmiseks 380 miljoni kroonise pakkumise alusel. Tarmo Sild leppis Hillar-Peeter Luitsaluga kokku, et viimane on nõus vahendama 1,5 miljoni krooni maksmist. Hillar-Peeter Luitsalu vastavast nõusolekust teavitas Tarmo Sild 10.08.2006 oma töökaaslast Üllar Talvistet.
Seotud lood
Täna hommikul kell 10 algama pidanud
kohtuistung viibib seoses kohtualuse Tarmo Silla advokaadi Üllar Talviste
hilinemisega lumest põhjustatud ummikute tõttu.
Teise tunnistajana seisis tänasel Villu
Reiljani pistisesüüasja istungil kohtu ees Go Groupi omanik Marcel Vichmann, kes
tõdes, et Aivo Pärna käest küsiti 1,5 miljonit krooni, mis Vichmanni arvates
pidi minema rahvaliidu toetamiseks.
Arco Vara endine juhatuse esimees Aare
Tammemäe ütles aripaev.ee-le antud kommentaaris, et Hillar- Peeter Luitsalu
seotus ekskeskkonnaminister Villu Reiljani täna alanud kohtuasjaga tuli talle
üllatusena.
Ma pole Rävala puiestee kinnistu müügi
käigus Rahvaliidule ning iseendale mingit raha ega soodustusi nõudnud, ütles
täna kohtus selgitusi andnud endine keskkonnaminister Villu Reiljan.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.