Eesti ei tohi muutuda elektrit importivaks maaks

See oleks aga Eesti majandusele katastroofiline, sest imporditud elektri eest tuleb maksta ja raha läheb niigi vaesest riigist välja. Põhjamaade NordPooli hind on kõrgem kodumaisest. Lisaks jääb palju inimesi põlevkivikompleksis tööta, kasvatades niigi suurt töötute armeed Ida-Virumaal. Eesti majanduse edu aluseks olid odav tööjõud ja suhteliselt odav elekter. Mõlemad eelised on kadumas. Kui ei jätku energeetilisi võimsusi, ei investeeri meile enam ükski mõistlik välisriik.

Paul Keres ütles, et ka halb plaan on parem plaanitust mängust. Eesti Vabariigi valitsus on aga energeetikat suunates seni olnud nagu peata kana, kes minuti võib küll lennata, kuid siis potsatab surnult maha. Eesti Energia on kasumit taotlev äriettevõte, kelle huvi on müüa võimalikult palju ja võimalikult kallilt. Riigi ja rahva kindlustamine taskukohaste hindade ja vajaliku kogusega ei saagi olla tema prioriteet. Pealegi pärast elektrituru avanemist 2013. aastal on Eesti Energia vaid üks paljudest elektrimüüjatest ja -ostjatest. Elanike huvide kaitsja ülesanne lasub majandusministeeriumil, kes aga ise ei tea, mida ta tahab. Endiselt kõneleb minister osalusest Ignalina tuumajaamas, mis kuulub kaunite luulude valdkonda.

See jaam ei saa meile kriitiliseks ajaks ka parima tahtmise juures valmis, sest praegu ei teata isegi, millist tüüpi ja millise võimsusega energiablokke muretseda. Pealegi on leedulased praegu seotud uute energeetiliste võimsuste käikulaskmisega Venemaa gaasi baasil, sest Ignalina vana jaam järgmisel aastal suletakse ja riiki ähvardab energiakriis.