Rohelised taunivad Eesti Energia börsileviimist

„Mida rohkem on mingil ressurssi raiskaval ettevõttel dividendimanulisi, seda ükskõiksemad needsamad aktsionärid selle ettevõtte keskkonna- või kliimamõju asjus on,“ märkis erakonna esimene eestkõneleja Marek Strandberg.

„On ju selge, et sedasorti aktsiaid kipuvad ostma jõukamad ja seetõttu ka ühiskonnas oma arvamusega suuremat mõju omavad inimesed. On ka kogetult tavapärane, et keskmise inimese jaoks on täna tema isiklik rahaline kasum suurema kaaluga kui keskkonna- ja kliimariskid,“ lisas ta.

Strandbergi hinnangul on tegemist ääretult küünilise plaaniga majanduse elavdamiseks. Teada on, et majanduspidurdumise käigus on inimesed Eestis säästudesse paigutanud juba ligi kuus miljardit krooni. Selle meelitamine Eesti Energia aktsiate ostu, tsementeeriks vaid tohutu keskkonna- ja kliimamõjuga ettevõtte senist tegevust.

„Eesti Energia börsileviimisega hakkavad riigi kõrval ettevõtte juhtimisotsuseid mõjutama, eelkõige kasumile orienteeritud uued omanikud, kes kindlasti leiavad, et tänastes majandustingimustes, kus riik veel subsideerib ebaefektiivseid, keskkonnamahukaid elektritootmisviise ja kontsentreeritud tootmist, on kasum kiiremini tulema kasvõi tuumajaama investeerides. Seda vaatamata asjaolule, et tänaste tuumajaamade ohutuse küsimused ja jäätmetega seonduvad probleemid on sisulise lahenduseta ning et hajutatud elektritootmise kasutegur on kordades suurem kui suurtel energiaplokkidel, kus suur osa elektritootmisega kaasnevast soojusenergiast jääb tarbijate puudusel inimese kasuks tööle panemata,“ selgitas erakonna eestkõneleja Valdur Lahtvee.

„Loomulikult on olemas võimalus, et uus omanikering on keskkonnaküsimustes arukam ja ettenägelikum, kuid usutavam on see, et keskkonnahoiust lähtuvaid ja pikaajalist jätkusuutlikkust tagavaid otsuseid langetab omanikuna pigem Vabariigi Valitsus kui kiiret majanduskasu ootavad investorid,“ rääkis Lahtvee.

Strandberg ja Lahtvee ei välistanud, et börsileminekuga kiirustamise üks põhjusi võib olla see, et Vabariigi Valitsus ei pruugi lõpmatuseni suuta Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimapoliitika meetmete rakendamisele Eestis vastu puigelda, mistõttu monopoolse energiaettevõtte omanikeringi laiendamisel saaks EL energiapoliitikat mittejärgiva tegevuse õigustamiseks viidata erahuvide ülimuslikkusele ja riigipoolse kontrolli suutmatusele.