Vallavanem: probleemid tulevad kohe, kui kopp maasse lüüakse

„Eriti majanduslanguse tingimustes püüavad arendajad rohkem omavalitsuse õlule kohustusi lükata,” tõi Uukkivi välja põhjuse, miks korraldada ümarlaud ja arutada kinnisvaraarendajate tegevuse üle.

„Me musta nimekirja üles panna kuhugi ei tahaks panna, pigem jääb see info valdadel omavahel kasutamiseks,” ütles vallavanem kinnisvaraarendajate võimaliku nö musta nimekirja loomise kohta.

„Oleme planeeringu menetlemisel alati kahe tule vahel. Peame leidma kuldse kesktee, mida on väga raske leida. Omanik, kes soovib planeerida ja avalikkus, kes mingit planeeringut ei taha. Tavaliselt on kõige enam vastu need, kes on alles eelmisel aastal siia kolinud, mitte need, kes aastaid siin elanud,” lausus vallavanem.

Vallavanema sõnul ripub planeeringu elluviimisel pea kohal oht, et arendaja petab või lihtsalt kaob kaardilt ja jätab kohustused kogukonnale. Eriti terav on küsimus suurte tõmbekeskuste naabruses. Seadusandja on suhteliselt ettevaatlik õigusloomega selles küsimuses. Valglinnastumine, nii mure kui ka rõõm üheaegselt,” nentis Uukkivi.

Uukkivi vaatas veidi ajas tagasi ja tõi välja, et taasiseseisvumise järel oli kaks variant: ühed said esivanematelt maa tagasi ja tahtsid kiiresti nö normaalselt elama hakata ja müüsid maa; teised, kes said edukateteks ärimeesteks, ostsid maad. Kolmandad avastasid, et saavad teenida vahendades kaht eelmist. Ettevõtjad avastasid, et Tallinnas on väga kallis tootmisega tegeleda ja väljaspool on see oluliselt odavam, märkis Uukkivi.

„KOVe juhtisid ettevalmistuseta ja kogemusteta entusiastid või aferistid, kes ei teadnud planeerimisest midagi ja lootsid lisanduvatest kodanikest häid maksumaksjaid või püüdsid ise vahelt teenida,” oli Uukkivi kriitiline ka omavalitsuse töö suhtes. Seadusandlus oli aga nõrk.

Kiirustamise tulemus on nüüd käes: põllud on maju täis. Majad on inimesi täis, noored saavad lapsi, lapsed vajavad lasteaedu, koole ja kõike sinna juurde kuuluvat. Vajatakse ka sportimisvõimalusi. Arendajat ei ole seadusele toetudes võimalik kohustada rajama lasteaeda, kooli ega spordihoonet.

„Kauplusi põldudel pole, sest kaubandust reguleerib turg. Ühistransport ei sõida, sest liinivõrgu tihendamine ja uute liinide rajamine eeldab igakordset uut hanget ja ka dotatsiooniraha riigilt. Ka loogiline teedevõrk puudub, sest seaduses puudub regulatsioon, kuidas arendajat väljaspool arendusala panna teid rajama,” tõi Uukkvii välja valglinnastumise probleeme.

„Mis me siis teeme? Katkume juukseid. Pidi tulema suur kasu, aga tulid hoopis kulutused,” kummutas Uukkivi suure kasusaamise müüdi uutest elanikest. "Kohalikud omavalitsused haneks tõmmatud."

Uukkivile tegid meelehärmi ka teatud maksud, mis kohalikust omavalitsusest mööda lähevad: "Kui paljud rikkad inimesed võtavad raha välja dividendidena, siis maks läheb riigile, mitte KOV-ile."

Kõik Tallinnast välja kolivad firmad võtavad töötajad kaasa ja loodetavasti väga pikas perspektiivis alles asenduvad need kohalike inimestega, lisas vallavanem ja nentis: "Probleemid tulevad kohe, kui kopp maasse lüüakse. Kulutusi tehakse ju olemasolevate valla maksumaksjate arvelt."

Uukkivi märkis, et seadusandja on loid. Vallavanemat ärritas üks uudis televisioonis, kus näidati uuselemurajooni, kus saab vaid kummikutes käia.