Euroopa ründab kartelle

Komisjoni 2007. aasta otsuse alusel saavad kõik kartellis osalenud ettevõtete kliendid, kes on ebaseadlusliku kartellitegevuse tõttu kahju kannatanud, esitada kahjunõudeid siseriiklikesse kohtutesse, kasutades komisjoni otsust tõendina kartellist. Et näidata eeskuju, on komisjon selles osas nüüd otsa lahti teinud ning kutsub ka teisi kahjukannatajaid kahju välja nõudma.

Kuigi komisjon on juba aastaid määranud ettevõtetele konkurentsireeglite rikkumise eest hiigeltrahve, on seekordse kahjunõude näol tegemist pretsedendiga. Komisjoni asepresident Siim Kallas, kelle vastutusalasse kuuluvad haldusküsimused, audit ja pettusevastane võitlus, on kommenteerinud, et Euroopa Liidu institutsioonid ja seeläbi ka Euroopa maksumaksjad on kartellis osalenud ettevõtjate ebaseadusliku tegevuse tõttu maksnud üleliia kõrgeid liftide ja elevaatorite paigaldus- ja hooldustasusid. Seetõttu on kahjunõuded ka Euroopa maksumaksjate huvides.

Kartellivastane võitlus on komisjonis pidevalt tähelepanu keskpunktis. Näiteks juuni keskel korraldas komisjon läbiotsimisi (nn koidikureide) pesupulbrite, nõudepesu- ja pesupehmendusvahendite tootjate tegevuskohtades üle Euroopa. Juuni esimesel poolel trahvis komisjon nelja kemikaalitootjat 79 miljoni euro (üle 1,2 miljardi krooni) suuruse rahatrahviga osalemise eest kartellis, mille kaudu lepiti kokku naatriumkloraadi hindades ja turu jagamises. Selle nädala algul teatas komisjon kartelliasjades kokkuleppemenetluse kasutuselevõtust, mis peaks lihtsustama kartellide menetlemist ja vähendama komisjoni otsuste edasikaebamisega seotud kohtuasjade hulka. Selline menetlusliik võimaldab vähendada trahvisummat 10% kartellis osalenud ettevõtetel, kes ennast süüdi tunnistavad ja komisjoniga koostööd teevad.

Kuigi seni ei ole Euroopa Komisjoni kartellivastasel võitlusel olnud Eesti ettevõtetele märkimisväärseid tagajärgi, tasub Eesti ettevõtetel hakata senisest enam konkurentsireeglitele tähelepanu pöörama. Kartellid on keelatud ka Eesti siseriikliku konkurentsiseadusega ning kartellis osalemine on Eestis kriminaalkorras karistatav kuni kolmeaastase vangistusega füüsiliste isikute puhul ja kuni 250 miljoni kroonise rahalise karistusega juriidiliste isikute puhul.