Optimismi lainel koostatud riigieelarve
kärpimine valmistab Läti võimudele peavalu. Koondamisteate võib saada tuhatkond
avaliku sektori töötajat.
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasiku sõnul on Eesti ja Läti arengud viimastel aastatel olnud küll sarnase dünaamikaga, kuid Läti majanduse tasakaalustamatuse näitajad on olnud siiski suuremad, kirjutas Postimees.
«Lätis avastati alles mai lõpus, et eelarve vajab kärpimist ja majandusseis on muutunud,» kommenteeris valitsuse otsust politoloog Veiko Spolitis, kes kritiseeris Läti riigijuhtide aeglast tegutsemist.
Läti valitsus võttis eile vastu negatiivse lisaeelarve, millega riigi plaanitud aasta tulusid kärbitakse 235 miljoni lati (5,2 miljardi krooni) võrra ning kulusid 82 miljoni lati (1,8 miljardi krooni) võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rahandusministeeriumi andmetel oli juuni
lõpuks riigieelarvesse laekunud 41,8 miljardit krooni ehk 46,4 protsenti
eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Juunis laekus sellest 7,3 miljardit
krooni.
Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics ütles
täna kohtumisel Ameerika Kaubanduskoja esindajatega, et riigi majanduskasv
aeglustub sellel aastal rohkem kui varem ennustatud, sest vähenenud
krediidivõimalused viivad alla tarbimise.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini