Õim: korteri küttekulu kerkib 6000 kroonilt 17 000 kroonile

Tõite huvitava näite sellest palju võib säästa kui renoveerida küttesüsteemi, samas palju selline renoveerimine keskmiselt maksma läheks? Ja kui kiirelt see investeering praeguste hindade juures nö tagasi teenitakse?

Tuleb arvestada, et magalarajooni maja terviklikuks kordategemiseks (katus, otsa- ja fassaadiseinad, küte, ventilatsioon jm) tuleks investeerida kokku 4000-5000 krooni m2 kohta. Sellisel juhul oleks reaalne viia maja tarbimine tänasest 200kWh/m2 aastas tasemelt ca 100 kWh/m2 aastas tasemele ja seega vähendada tarbimist 50%. Aga erinevatel sammudel on erinevad tasuvusajad ja ka erinev säästupotentsiaal. Näiteks on otsaseinte soojustamine tasuvusaeg uute küttehindadega hinnanguliselt 10-12 aastat, fassaadi soojustamine on aga oluliselt kallim ja tasub seeläbi ära hinnanguliselt 20 aastaga. Küttesüsteemi renoveerimisel on samuti mitu etappi – kui majas ei ole soojussõlme, siis selle paigaldamine tasub uute hindade puhul juba 1 aastaga, küttesüsteemi tasakaalustamine, termostaatventiilidega radiaatorite ja küttekulude individuaalloendurite paigaldamise tasuvusaeg on pikem ja ulatub mõnest aastast kümne aastani. Küttesüsteemi korrasolek on vajalik ka hilisemate investeeringute tarbeks – kui maja hästi ära soojustada, aga kütet toapõhiselt reguleerida ei saa ning reguleerimine toimub ainult maja keldris, siis ei saavutata soojustamisel ka kogu loodetud säästu, kuna süsteem ei ole juhitav. Seega on renoveerimismeetmete tasuvus omavahelises sõltuvuses.

Kõige olulisem on täna see, et kui võtta renoveerimistöödeks laenu, siis enamik juhtudel laenumakse lisandumine ei suurenda igakuiseid kulutusi m2 peale, kuna samal ajal soojaarve ju väheneb oluliselt. Tähtis oleks igal ühistul paika panna etapiline renoveerimisplaan, millises järjekorras maja korda tegema hakatakse ning seejärel tuleb otsast pihta hakata – ühel päeval tuleb ju majad igal juhul tervikuna korda teha, iga venitatud aasta aga maksab kõrge küttetarbimise näol reaalselt kätte. Küttearved ei vähene ka edaspidi.

Tallinna Kütte kodulehel seisab, et maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20%, kas Küttemaailma praktika kinnitab seda?

Nagu ülal öeldud on tegelik sääst kuni 50%, kuid erinevate sammude tasuvusajad on lihtsalt varieeruvad - hea näide on meil Sütiste teel asuv 9 kordne kahe trepikojaga maja, kelle tarbimine on täna alla 90 kWh/m2 kohta aastas. Tegemist on 72 korteriga majaga, kuhu on energiasäästu eesmärkidel investeeritud aastatel 2003-2007 kokku hinnanguliselt 7 miljonit krooni laenuraha s.h. on tehtud ka pikema tasuvusajaga kalleid samme nagu uus katus. Ühistu esimehe väitel on aga m2 peale tulevad kulutused (küte + laen) siiski väiksemad kui kõrval asuva renoveerimata majal ainult küte. Ühistu esimees muheleb, kui räägib, et Tallinna Küte olevat neile majja saatnud kontrolli, et kas toimub soojuse varastamine, kuna tarbimisnumbrid olid kahtlaselt väiksed.

Kas kütte hinnatõusud on Teile kliente ka juurde toonud viimasel aastal?