Rõõm Saksamaa langeva tööpuuduse üle võib varsti lõppeda

Majandusteadlased kirjeldavad täistööhõivet kui olukorda, kus vähem kui 3-5 % riigi tööhõivelisest elanikkonnast on töötud. Saksa ärilehe Handelsblatti järgi on ainult tosin töökontorit (180 on neid üle riigi) teatanud täistööhõivest ja seda suhteliselt hästi elavates Lõuna-Saksamaa liidumaades nagu Baiermaa ja Baden-Württemberg.

Alates 2005. aastast on Saksamaal loodud rohkem kui 1,7 miljonit uut töökohta ning ettevõtted loovad keskmiselt 1000 uut töökohta päevas juurde, kirjutab BILD. See on töökohtade mootor, mis on loodud riigi niinimetatud „salajaste maailmameistrite“ - väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolt, mis on aidanud Saksamaad hoida maailma suurima eksportööri tiitlit kiiresti kasvava Hiina ees.

Ikkagi on silmapiiril pilved. Nagu päevaleht Süddeutsche Zeitung ütleb oma sissejuhatuses: “Kui poliitikud tahavad tugevdada täistööhõive eesmärki, siis nad peavad ütlema inimestele, et Saksamaa on sellest eesmärgist veel kaugel ja tee selleni ei ole mitte ilma ohtudeta.“

„Siin ei ole mingit põhjust eufooriaks“ kirjutab ajaleht. „Kallis nafta ja finantskriis võivad kiiresti hakata mõjutama ka tööturgu. Praegu on need põhiliselt pangad ja kindlustusettevõtted, mis tegelevad tööjõu vähendamisega kriisi tõttu, aga see võib varsti luua ka allapoole suunatud surve teistele sektoritele. Kõrged naftahinnad mõjutavad kõiki majandussüsteemi osi ja kergeim meetod ettevõtetel vähendada kulusid on osast tööjõust loobumine. .... Kogemus on näidanud, et võtab aega kuid enne kui majanduslikud arengud hakkavad mõju omama tööjõuturule.“

Ajaleht lisas, et rohkem kui miljon sakslast ei ole isegi nähtaval ametlikus statistikas, sest nad on peidetud riigi poolt toetatud töökohtade loomise programmidesse. Nad puhastavad parke osaledes niinimetatud „ühe-euro töökohtades“ või nad pesevad nõusid kohvikutes. Nad on tihti inimesed, kes ei kvalifitseeru tööturule. „Kui ei oleks mingit sotsiaalset turvavõrku, siis need inimesed oleksid ametlikult töötud. Natuke rohkem riigipoolset ausust tööturu kohta oleks sobiv.“