"Oleks selliseid auhindu välja antud juba Rootsi Ida-India kompanii tegutsemise päevil, kelle laev purjekas Götheborg oli, oleks see kompanii võinud olla üks auhinna nominente. Vähemalt kiire kasvu alal kindlasti," ütles Hartelius.
Ettevõtlusauhinna asutamine tuleb ajal, mil Rootsi lehed kirjutavad, et Rootsi ettevõtted on Eestist lahkumas, nimetades läbivate näidetena Krenholmi ning Svedbergsi. „Oleme saatkonnas üllatunud, sest meil küll ei ole mingit informatsiooni Rootsi firmade massilise lahkumise kohta,” ütles Hartelius. „See pilt ei klapi meie pildiga kokku,” jätkas ta.
„Ka mina kuulen peamiselt nende kahe firma nime," ütles Rootsi Kaubanduskoja juhatuse esimees Anders Hedman. "Need on tüüpilised firmad, mis on tulnud Eestisse sellepärast, et siin olid palgakulud madalad. Ja see on päevselge, et kui asjad Eestis paremini hakkavad minema, tõusevad ka palgad ning sellised ettevõtted on sunnitud jälle mujale kolima. See on loomulik,” ütles ta. Ent Eestil on tõsised puudused tööviljakusega – palgad on tõusnud kiiresti, tööviljakus visalt. Ja valitsus pole aru saanud, et nende ülesanne on tõusu ajal tagasi hoida ning majandusele mõõna ajal õlg alla panna. Peaminister on muudkui kiirele palgatõusule kaasa kiitnud, ütles Hedman. Enamus Eestis tegutsevaid Rootsi firmasid siit küll lahkuda ei plaani, pigem on alanud konsolideerumise periood, rõhk on tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmisel ning kulude kokkuhoiul. "Läti pärast on mul suurem mure, seal kihutatakse veel täie kiiruga edasi ja kukkumine tuleb kõrgemalt," ütles Hedman.
Hedman usub, et järgmine laine Rootsi ettevõtteid, mis Eesti turule tulevad, saavad olema suured ketid – Ahlens, H M, kes sihivad laienemist Läänemere ääres ning IT ja teenuste firmad.
Sama ettevõtlusauhinna on Rootsi Eksportnõukogu Balti riikides juba käivitanud 2006. aastal Leedus. "Leedus on see palju tähelepanu pälvinud ja Leedu president on mitu aastat ise ürituse avasõnad öelnud," ütles Rootsi Eksportnõukogu Tallinna juhi kt Henrik Avasalu. Ka Avasalu ei kinnita Rootsi firmade pagemist. Selle asemel nimetab ta hoopis positiivse näitena ABB-d, mis on just jõudsalt Eestis laienenud ning suvel Lõuna-Eestis tegevust alustavat Rootsi mööblifirmat Värnamost.
Rootsi Eksportnõukogu andmeil tegutses Eestis läinud aasta lõpu seisuga 1260 Rootsi kapitali osalusega ettevõtet. Igal aastal lisandub Avasalu sõnul ligi 160 firmat, lahkujate kohta aga nii täpset statistikat ei ole.
Seotud lood
Stockholmi börsiindikaator kerkis esimest
korda viie päeva jooksul. Esitõusjateks Net Insight ja Raysearch
Laboratories.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.