Tapjahaid – müüt või tegelikkus III

Tömpnina-hallhai ei ole statistika kohaselt nii ohtlik kui tiigerhai, kuid paljud spetsialistid usuvad, et statistika moonutab tegelikkust. Mitmed tömpnina-hallhai rünnakud on ilmselt kirjutatud tiigerhai või veelgi sagedamini mõrtsukhai arvele. Näiteks 1916. aasta rünnak New Jersey ranniku lähedal, millest on saanud ainet raamat „Jaws“ ja hilisemad filmid, oli tõenäoliselt tömpnina-hallhai töö, mitte mõrtsukhai, keda selles üldiselt süüdistatakse.

See aga ei tähenda, et tömpnina-hallhaidel ei oleks muljetavaldavat rünnakute ajalugu. 110 rünnakut ning 23 surmajuhtumit teeb tast ühe kardetuma merekiskja. Tömpnina-hallhai on väga agressiivne ning üks rünnaku üleelanu kirjeldab seda kui kokkupõrget veoautoga.

Tömpnina-hallhai teeb ohtlikuks eelkõige asjaolu, et ta võib inimestega küllalt sageli kokku puutuda. Ta saab elada nii soolases kui ka magedas vees ning ujuda madalas vees, kus inimestel jaladki põhja ulatuvad. Samas on nad ka väga varmad oma territooriumi kaitsma ning ründavad sageli ilmselt just seetõttu pahaaimamatuid inimesi.

Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)

Haidest ja nende ohtlikkusest rääkides ei pääse mõrtsukhaist üle ega ümber. Tegemist on vaieldamatult kõige kuulsama hailiigiga ning enamik inimesi haid just tema järgi ette kujutabki. Mõrtsukhai on filmi „Jaws“ peakangelane ning tema arvel on konkurentsitult kõige rohkem rünnakuid ujujatele ja paatidele. Kokku on registreeritud 437 rünnakut, neist 237 provotseerimata ning surmaga on neist lõppenud 64.

Mõrtsukhaid kirjeldatakse kui väga uudishimulikku kiskjat, kellele meeldib inimesi lihtsalt maitsta. Teist ampsu nad tavaliselt ei taha, sest inimene talle ei maitse, selle asemel eelistab ta pigem hülgeid ja merilõvisid.

Mõrtsukhai maitsmisproov lõppeb aga inimestele väga raskete tagajärgedega, sest ühe ampsuga haarab ta suhu 10-15 kilose tüki. Mõrtsukhai lõualihased on niivõrd tugevad, et ühele ruuttollile langeb rõhk, mis on võrreldav ühetonnise raskusega. Seega ei sure inimesed mõrtsukhai hammustuse tagajärjel üldiselt mitte ärasöömise tõttu, vaid verekaotusesse.

Samas ei maksa ujujatel mõrtsukhai pärast liiga palju muretseda, sest nad elavad sügavamas vees ega ole eriti arvukalt levinud hailiik.

Tapjahaid I osa

Tapjahaid II osa