- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,77
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prantslased valmistuvad pakkumissõjaks TeliaSonera pärast
Prantsuse telekommunikatsioonifirma France
Telecom valmistub võimalikuks pakkumissõjaks Eesti Telekomi suuromaniku
TeliaSonera pärast, kirjutab Financial Times.
Lehe andmeil kogub Prantsuse firma dokumente, mis aitaks vajadusel tõrjuda võimalikku konkureerivat pakkumist Norra Telenorilt.
Prantsuse firma peaargument on, et Telenori ja TeliaSonera tegevused kattuvad mitmes riigis, mistõttu konkurentsiametnikud vaevalt sellist liitu lubaks. Tehingu võivad nurjata ka poliitilised erimeelsused – vaevalt meeldiks TeliaSonera omanike seas olevale Rootsi ja Soome valitsusele, et ühendfirmas saaks ülemvõimu Norra valitsus - ning kohalike elanike kriitikatormid suurte koondamiste vastu.
Läinud nädalal pakkus France Telecom TeliaSonera eest 63 Rootsi krooni aktsiast, mille TeliaSonera juhtkond ning selles 37% omav Rootsi valitsus liiga madalaks põlgasid. Rootsi riigile on osaluse müük eriti hell teema, sest 2000. aastal viis toonane Rootsi valitsus firma börsile hinnaga 85 Rootsi krooni aktsiast. Aktsiaid ostis vähemalt miljon rootslast ning kui siis IT- firmade ja telekommunikatsioonisektori börsimull lõhkes, süüdistati valitsust rahva arvel rikastumises.
Telenor, kus 54% kuulub Norra riigile, on täna jäänud TeliaSonera ümber toimuvat esialgu kõrvalt vaatama ega ole oma pakkumisega välja tulnud.
Prantslaste katsed võimalikku Põhjala telekommunikatsioonifirmade liitu juba eos tõrjuda, võivad anda ka vastupidise efekti, kirjutab FT. Nimelt välja joonistada ka võimalikud sünergiakohad Telenori ja TeliaSonera liidu korral. Just selge sünergia puudumine on üks asi, mida analüütikud on France Telecomi ja TeliaSonera liitmise puhul ühe puudusena välja toonud.
Riikide seas, kus TeliaSonera ja Telenori tegevused kattuvad loeb FT üles Norra, Rootsi, Taani ja Venemaa. France Telecomi ja TeliaSonera tegevused kattuvad üksnes Hispaanias.
See, et TeliaSonera France Telecomi pakkumise tagasi lükkas, näitab taas kui keeruline on Euroopa telekommunikatsioonifirmadel oma kasumeid kasvatada. Mitmed neist pole suutnud konkureerida kiire kasvuga Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida turgudel ja üritavad nüüd ülevõtutehinguid Euroopa riikides. Peamiselt poliitilistel põhjustel on aga sellised tehingud oluliselt keerukamad kui näiteks sarnane konsolideerumine USA turgudel, kirjutab FT.
Ka France Telecomi ja TeliaSonera liit võib nurjuda, kui prantslased oma pakkumist ei tõsta. Aprillist, mil prantslased oma huvist teada andsid, on firma aktsia kukkunud pea viiendiku võrra.
Seotud lood
Kawe Kapitali portfellihalduri Kristjan
Hänni hinnangul peaks France Telecom TeliaSonera tehingu õnnestumisel tegema
ülevõtmispakkumise ka Eesti Telekomi väikeaktsionäridele.
Üheksa aastat tagasi põrkus Norra ja Rootsi
telekommunikatsioonifirmade ühendamine lõpusirgel karile, nüüd ringlevad
liitumiskuuldused uuesti.
Prantsuse telekomifirma France Telecom ei
kavatse TeliaSonerale enam ülevõtmispakkumist teha.
France Telecom tegi TeliaSonerale ametliku
ülevõtmispakkumise, prantslased teatasid, et pakkusid Rootslaste ettevõtte eest
282,9 miljardit Rootsi krooni ehk 472,4 miljardit Eesti krooni.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele