Õppejõud: inimestel pole harjumust oma sääste jälgida

Dv.ee poolt läbiviidud küsitluse käigus selgus, et kõigest 6% vastanutest hoiab oma pensioniosakutel silma peal. Audentese Ülikooli psühholoogia ja sotsioloogia õppejõud Anželika Lensment toob ära kolm taolise käitumise põhjust.

Möödunud nädalal viis dv.ee oma lugejate vahel läbi küsitluse. Lugejad pidid vastama küsimusele: "Kas Te teate, millistesse väärtpaberitesse ja/või millistesse riikidesse on paigutatud Teie pensionirahad?" Küsitluse tulemused näitasid, et oma pensioniosakute seisundit jälgib kõigest 6% vastanutest. "Ei. Mul on ükskõik" vastas 36% küsitletuist, vastuse "Varsti hakkan ma seda jälgima" valis 29%. Teised 29% lugejaid vastasid, et veel ei maksa pensionikindlustust.

Miks 65% vastanutest suhtub oma rahadesse nii ükskõikselt? Audentese Ülikooli psühholoogia ja sotsioloogia õppejõud Anželika Lensment väidab, et taoliselt käitumisel on kolm põhjust. Esiteks, pensioniks panevad raha kõrvale aktiivsed inimesed ning neil ei ole aega oma fonde jälgida. Suuremalt jaolt on inimeste seisukoht on järgmine: "Ma sõlmisin pangaga lepingu. Las nemad siis tegelevadki minu pensioniga."

"Aktiivsed inimesed tegelevad raha teenimisega ning jälgivad neid aktivaid, mis toovad kasumit praegu või lähima aja jooksul. Neil ei ole aega tegeleda sellega,mis hakkab toimuma 30 aasta pärast," arvas Lensment.

"Teiseks, veel NSV Liidu aegadel inimestel kujunes välja kindel arusaam. Nõukogude Liidus pension oli kohustuslik, selle suuruse määras riik tööstaaži alusel ning riik seda ka maksis. Seetõttu inimestel ei ole harjumust jälgida oma sääste. Nad on kindlad, et pension tuleb igal juhul," jätkas õppejõud.

Kolmandaks, mõned ei usu, et pensionifondid pakuvad neile sissetulekut, mida saaks võrrelda igakuiste maksetega täna. "Inimesed on nõus ennast kindlustama, kuid nad saavad aru, et nende pensioni suurus 30 aasta pärast hakkab sõltuma mitte ainult praegustest maksetest, vaid ka paljudest faktoritest, mida ei saa keegi mõjutada. Keegi ei oska öelda, milline on 30 aasta pärast majanduslik ja demograafiline olukord riigis. Kas riigis on siis piisavalt töötavaid noori, kes tagaksid pensionifondi jne."