1971. aastal saatis programmeerija Samuel
Raymond Tomlinson ühest ARPAnetiga (interneti eelkäija) ühendatud arvutist teise
maailma esimese elektroonilise kirja.
Tegemist oli esimese korraga, kus elektrooniline sõnum saadeti ühest arvutist teise. Kirjasaatmiskatsetusi oli tehtud juba enne, kuis siis kasutasid saatja ja saaja sama arvutit.
Tomlinson võttis kirja saatmiseks kasutusele ka märgi @. Esimene saadetud kiri ei ole säilinud, kuid Tomlinsoni sõnul oli selle sisu tähtsusetu, midagi stiilis QWERTYUIOP. Seda märkust on mõnikord ka valesti tõlgendatud, nagu see olekski olnud esimese kirja sisu.
Huvitaval kombel ongi suure osa e-kirjade sisu ka tänapäeval sama sisukas kui esimene saadetud kiri. E-kirjade saatmine ei maksa raha, mis on iseenesest haruldane ja tänuväärne asi, arvestades, kuivõrd rahaahnes maailmas me elame. Paraku kaasneb sellega aga tohutus koguses mõttetut rämpsu, mida Tomlinson ise ilmselt ette näha ei osanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka oma avastuse tähtsust ei suutnud tema ja ta kolleegid kohe aduda. Kui Tomlinson näitas seda kolleegile, ütles see: „Ära sellest parem kellegile räägi. Me peaksime praegu hoopis oluliste asjade kallal töötama.“
Seotud lood
37-aastat pärast esimese e-maili saatmist
tunnistab selle leiutaja, et ei kujutanud ette, kuidas e-mailist saab
kunagi kurjategijate tööriist.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.