- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,00%7 731,25
- DOW 30−0,02%53 556,24
- Nasdaq −0,08%26 520,28
- FTSE 1000,26%10 820,66
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,99
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,00%7 731,25
- DOW 30−0,02%53 556,24
- Nasdaq −0,08%26 520,28
- FTSE 1000,26%10 820,66
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,99
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lõhmus: Pärsia lahe ääres rohkem investeerimispiiranguid kui Venemaal
Investeerimispankur Rain Lõhmus ütles, et
Pärsia lahe äärsetes riikides teevad võimud välisinvestoreile rohkem kitsendusi
kui Venemaal, ent suurimaks takistuseks on elektrooniliste kauplemissüsteemide
madal arengutase.
Aripaev.ee palus Lõhmusel võrrelda investeerimist Araabiamaadesse ja Venemaale. „Sarnasus tuleneb sellest, et mõlemad piirkonnad on tooraine- ja energiarikkad, kuid Pärsia lahe ääres on energia osakaal suurem. Ainuüksi Saudi Araabia müüb sama palju naftat kui Venemaa,“ vastas Lõhmus. „Erinevus tuleb suurusest. Pärsia lahe riigid on väiksemad ning USA majandusliku ja sõjalise kaitse all. Poliitiline süsteem on ka pisut erinev, Araabiamaades on levinud absoluutne monarhia.“
Lõhmuse sõnul ei suuda ega jõua jaeinvestor võõralt turult talle vajalikku infot hankida. „Ütleks, et paber ja ajalehed kannatavad kõike,“ oli Lõhmus kohalike meediakanalite jälgimise tulemustes skeptiline. Selleks, et tõepoolest kursis olla, tuleb Lõhmuse sõnul aeg-ajalt investeeringu asukohariigis käia ning maakleritega silmast-silma suhelda. „Kohalike infoallikate kasutamine on vältimatu,“ lisas Lõhmus.
Küsimusele, kust on oodata suuremat tootlust, vastas Lõhmus: „Seda on näha päeva lõpuks, aga olen ise optimistlikum Pärsia lahe piirkonna (kui Venemaa – toim) suhtes.“
Lõhmus märkis, et Venemaa sugustes suurriikides võib samas alati leida väärtpabereid, mis pakuvad ülikõrget tootlust. „Mugavam investor võiks aga kalduda Pärsia lahe riikide poole,“ rääkis ta ja lisas, et pole kindel, kui palju välisinvesteeringuid Venemaale üldse minna julgeb.
„Ühest lahendust pole,“ ütles Lõhmus aktsiatesse ning fondidesse investeerimise kohta. „Soovitan kahe kolmandiku ulatuses kasutada fonde ja põnevuse tekitamiseks võib osta ka mõne aktsia,“ soovitas Lõhmus eraisikuist investoreile. Samas tunnistas ta, et eraisikuna pole Pärsia lahe äärseid aktsiaid praktiliselt üldse saada ja olemasolevate hinnad algavad kõrgelt.
„100 000 euro eest võib saada ühe derivaadi,“ rääkis Lõhmus. Lisaks tuleb aktsiate ostmiseks kohapeal väärtpaberikonto avada, sest interneti vahendusel laitmatult töötavaid kauplemissüsteeme pole. Paari Pärsia lahe äärse ettevõtte aktsiat saab osta ka Londoni börsilt.
Lõhmuse sõnul tasub investeerida Pärsia lahe äärsetesse ettevõtete aktsiatesse vaid neil, kes soovivad sinna paigutada rohkem kui miljon eurot. Alla selle summa võiks investeerida fondide vahendusel.
Venemaal on sisenemisbarjäärid oluliselt väiksemad, märkis Lõhmus, kuid elektrooniliste kauplemissüsteemidega on seal sama häda, need ei vasta välisinvestori vajadustele. Ühe tehingu sooritamiseks tuleb kasutada mitut vahelüli, mille käigus iga abiline käe investori rahakotti ajab.
„Seal vahel on mitu vahendajat ja see läheb erainvestorile äärmiselt kalliks,“ rääkis Lõhmus. „Pärsia lahe ääres on (välisinvestoreile – toim) piirangud veel rohkem kui Venemaal, aga ma ei usu, et see oleks väga oluline teema, pigem on see tehnolooga.“
Lõhmus ei soostunud prognoosima, millal arenevate piirkondade kauplemissüsteemid Ameerika tasemele jõuavad. „See on muna ja kana küsimus,“ tähendas Lõhmus, „kui on tohutu huvi väljastpoolt, küll ta ükskord juhtub.“
Seotud lood
Hansapanga hinnangul tasub Venemaa aktsiaid
osta eelkõige pikemaks investeeringuks. Samas peab pank aktsiate ja
naftaga spekuleerimist ohtlikuks, kuna maailmamajandus on parasjagu
languses.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele