• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,11%69 010,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,11%69 010,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
Investeerimispankur Rain Lõhmus ütles, et Pärsia lahe äärsetes riikides teevad võimud välisinvestoreile rohkem kitsendusi kui Venemaal, ent suurimaks takistuseks on elektrooniliste kauplemissüsteemide madal arengutase.
Aripaev.ee palus Lõhmusel võrrelda investeerimist Araabiamaadesse ja Venemaale. „Sarnasus tuleneb sellest, et mõlemad piirkonnad on tooraine- ja energiarikkad, kuid Pärsia lahe ääres on energia osakaal suurem. Ainuüksi Saudi Araabia müüb sama palju naftat kui Venemaa,“ vastas Lõhmus. „Erinevus tuleb suurusest. Pärsia lahe riigid on väiksemad ning USA majandusliku ja sõjalise kaitse all. Poliitiline süsteem on ka pisut erinev, Araabiamaades on levinud absoluutne monarhia.“
Lõhmuse sõnul ei suuda ega jõua jaeinvestor võõralt turult talle vajalikku infot hankida. „Ütleks, et paber ja ajalehed kannatavad kõike,“ oli Lõhmus kohalike meediakanalite jälgimise tulemustes skeptiline. Selleks, et tõepoolest kursis olla, tuleb Lõhmuse sõnul aeg-ajalt investeeringu asukohariigis käia ning maakleritega silmast-silma suhelda. „Kohalike infoallikate kasutamine on vältimatu,“ lisas Lõhmus.
Küsimusele, kust on oodata suuremat tootlust, vastas Lõhmus: „Seda on näha päeva lõpuks, aga olen ise optimistlikum Pärsia lahe piirkonna (kui Venemaa – toim) suhtes.“
Lõhmus märkis, et Venemaa sugustes suurriikides võib samas alati leida väärtpabereid, mis pakuvad ülikõrget tootlust. „Mugavam investor võiks aga kalduda Pärsia lahe riikide poole,“ rääkis ta ja lisas, et pole kindel, kui palju välisinvesteeringuid Venemaale üldse minna julgeb.
„Ühest lahendust pole,“ ütles Lõhmus aktsiatesse ning fondidesse investeerimise kohta. „Soovitan kahe kolmandiku ulatuses kasutada fonde ja põnevuse tekitamiseks võib osta ka mõne aktsia,“ soovitas Lõhmus eraisikuist investoreile. Samas tunnistas ta, et eraisikuna pole Pärsia lahe äärseid aktsiaid praktiliselt üldse saada ja olemasolevate hinnad algavad kõrgelt.
„100 000 euro eest võib saada ühe derivaadi,“ rääkis Lõhmus. Lisaks tuleb aktsiate ostmiseks kohapeal väärtpaberikonto avada, sest interneti vahendusel laitmatult töötavaid kauplemissüsteeme pole. Paari Pärsia lahe äärse ettevõtte aktsiat saab osta ka Londoni börsilt.
Lõhmuse sõnul tasub investeerida Pärsia lahe äärsetesse ettevõtete aktsiatesse vaid neil, kes soovivad sinna paigutada rohkem kui miljon eurot. Alla selle summa võiks investeerida fondide vahendusel.
Venemaal on sisenemisbarjäärid oluliselt väiksemad, märkis Lõhmus, kuid elektrooniliste kauplemissüsteemidega on seal sama häda, need ei vasta välisinvestori vajadustele. Ühe tehingu sooritamiseks tuleb kasutada mitut vahelüli, mille käigus iga abiline käe investori rahakotti ajab.
„Seal vahel on mitu vahendajat ja see läheb erainvestorile äärmiselt kalliks,“ rääkis Lõhmus. „Pärsia lahe ääres on (välisinvestoreile – toim) piirangud veel rohkem kui Venemaal, aga ma ei usu, et see oleks väga oluline teema, pigem on see tehnolooga.“
Lõhmus ei soostunud prognoosima, millal arenevate piirkondade kauplemissüsteemid Ameerika tasemele jõuavad. „See on muna ja kana küsimus,“ tähendas Lõhmus, „kui on tohutu huvi väljastpoolt, küll ta ükskord juhtub.“

Seotud lood

Uudised
  • 26.05.08, 18:52
Hansapank: Venemaa aktsiaid tasub osta pikaks ajaks
Hansapanga hinnangul tasub Venemaa aktsiaid osta eelkõige pikemaks investeeringuks. Samas peab pank aktsiate ja naftaga spekuleerimist ohtlikuks, kuna maailmamajandus on parasjagu languses.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele