Danske Banki vanemportfellihaldur Jaako
Selmelini sõnul Balkani börsid alles arenevad, seetõttu on seal
väärtpaberitega vaevaline.
Selmelini sõnul on Balkani börsid oma nooruse ja riikide väiksuse tõttu väikesed ja välisinvestoreid napib. Ka on likviidsus madal. „Seal on firmasid, kelle aktsiatega kaubeldakse harvem, kui korra kuus,“ lisas ta.
„Kapitaliturgude areng on täiesti erinev. Horvaatia börs on mitu aastat juba tegutsenud ja seal on palju välisinvestoreid. Albaania börs sündis 2002. aastal. Probleem on, et börsil ei ole ühtegi firmat. Institutsioon on küll valmis, kuid börsile ei taha firmad minna, sest keegi ei taha üksi ja ainuke olla,“ selgitas Selmelin.
„Börsi arengu tõttu ei ole ka IPOd võimalikud, börsil on firmad noteeritud, kuid IPOsid pole olnud ja selleks peab kapitaliturg arenema,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selmelin rääkis ka kurioosumist, et näiteks Helsingist Skopjesse ei saanud helistada, küll aga vastupidi. Seetõttu pidi ta oma börsimaaklerile alati e-kirja saatma, kui temaga suhelda tahtis ja see aeglustas kauplemist tuntavalt.
Veel märkis Selmelin, et Lääne meedia edastab vaid halbu uudised ega kajasta positiivset. „Mult küsitakse, kas on mingit arengut. Jah seal on. Kohapeal olles saab sellest aru, kuid Helsingis Financail Timesi ja Bloombergi uudiseid lugedes seda ei taju,“ lisas ta.
„Inimesed arvavad, et riik peaks sekundiga arenema. Seda ei juhtu,“ ütles Selmelin. Ta tõi näiteks Saksamaa, mis pumpas Ida-Saksamaa arendamisse 1,5 triljonit eurot, kuid võrreldes riigi lääneosaga on piirkond ikkagi mahajäänud. „Ida-Saksamaal elab 16 miljonit inimest, Balkanil 27 miljonit. See tähendab, et sinna peaks sama tulemuse saamiseks panema 2,5 triljonit eurot,“ lisas ta.
Ühe uuringu kohaselt peaks Balkani riigid Euroopa Liidu 15 arenenuma riigi tasemele jõudma aastal 2050. „Kõik võtab aega, ärge oodake arenguid üleöö,“ kutsus Selmelin investoreid kannatlikkusele.
Seotud lood
Swedfund International AB investeeringute
juht Staffan Ahl rääkis Põhjala-Balkani ärifoorumil, et Balkan on tohutu
potentsiaaliga piirkond, kuid esimestel investeeringutel on keeruline sinna teed
leida.
Põhjala-Balkani ärifoorumil esinenud
Balkani riikide esinejad üritasid Eesti aktiivselt investoreid värvata.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini