Hetkel töötavad nimelt juristid sobivate lahenduste otsimisel koostöö jätkumiseks. „Reedeks peaks valmima juristide nägemus, kas ja kuidas on võimalik koos edasi minna,“ lisas ta.
Kui koostöö jätkumine ei ole võimalik, otsitakse üles sobiv asutus, et esitada kahjunõuded. „Saamata jäänud tulud on üks asi, kuid investeeringuid on tehtud arvestusega, et leping on sõlmitud aastani 2011. Ainult trahvide haldamise programmi Jänku oleme investeerinud umbes miljon krooni, soetanud busse ja teinud muud investeeringud,“ lisas ta. Reedeks peaks selguma ka summa, mida nõutakse, kui koostöö jätkumine võimalik ei ole. Sinna hulka arvestatakse lisaks investeeringutele ka saamata jäävad tulud.
100 inimest, kes seni bussides sõidupileteid kontrollisid, töötuks ei jää. „Me hoiame neid inimesi, leiame kas firma sees või grupis neile muu rakenduse,“ lisas Hunt.
Ühisteenused kohtus seljatanud vandeadvokaat Alar Eiche tahab vaidlustada ka parkimise viivistasud, sest erafirmad ei saa tema hinnangul makse sisse nõuda.
Eiche saavutas reedel võidu ASi Ühisteenused üle, mistõttu viimane ei tohi enam ühistranspordis piletita sõitjatele trahvi teha. Nüüd on Eiche võtnud ette viivistasude all sissenõutavad parkimistrahvid, millega tegeleb nii Tallinnas kui ka mitmel pool mujal samuti AS Ühisteenused, kirjutas Postimees.
Parkimistasud on tema sõnul kohalik maks ja küsimus on selles, kas erafirma saab neid sellisel kujul sisse nõuda.
Hunt veksleid selle kohta välja anda ei tahtnud. „Vara öelda, ei taha väita, et see on võimau või reaalne,“ lisas Hunt.
Siiski sõnas ta, et kohtus on varem parkimistasude määramise asja erafirmade poolt arutatud ja seni ei ole õigustes vastuolusid leitud.
Seotud lood
Sotsiaaldemokraatide hinnangul oleks
riigikohtu tänase otsuse valguses kõige õigem, kui Tallinn lõpetaks AS
Ühisteenused sõlmitud ühistranspordi pileti- ja parkimiskontrolli lepingud ning
asuks neid teenuseid ise korraldama.
Tallinna ühistranspordis pileteid
kontrollinud ettevõte AS Ühisteenused leiab, et Tallinna linnavalitsuse
korraldus ühistranspordi piletikontrolli halduslepingu lõpetamiseks on
õigusvastane ja taotleb halduskohtult selle tühistamist, kui linnaga tekkinud
kahju hüvitamises kokkuleppele ei jõuta. Ettevõte nõuab linnalt 10,5
miljoni krooni suurust hüvitist.
Riigikohus tunnistas tänase otsusega
põhiseaduse vastaseks ning kehtetuks ühistranspordiseaduse ning
väärteomenetluse seaduse sätted, mis lubavad riigile kuuluvat
karistusfunktsiooni delegeerida edasi eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Esimese viie kuuga on AS Ühisteenused
kogunud Tallinna linnale parkimismaksu 33 miljonit krooni, mis on eelmise aasta
sama perioodiga võrreldes 10 miljoni krooni võrra suurem.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.