LHV turundusjuht Andres Kask ütles
aripaev.ee-le, et pangana tahetakse pakkuda rohkem võimalusi eelkõige
olemasolevatele klientidele, uusi kliente näeb LHV eelkõige ettevõtjate
seas.
„Praegu on meil ligi 35 000 klienti, tahame rohkem võimalusi olemasolevatele klientidele. Seda peaks pangaks saamine ka võimaldama,“ ütles Kask ning lisas, et uute klientidena näevad nad peamiselt ettevõtjaid.
Küsimusele, kas finantsinspektsioonist on võimalik saada vastust enne kuue kuu möödumist, vastas Kask, et tõenäoliselt mitte.
Erinevus teiste pankadega on Kase sõnul näiteks suurem spetsialiseerumine investeerimisele, mida kindlasti jätkatakse ja pangakontorite võrgustiku puudumine. Samuti ei hakka LHV Kase sõnul arveldama sularahaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui palju loob LHV pangaks saamine juurde töökohti, Kask täna ütlema ei soostunud, kuid juurde tuleb neid tema sõnul küll. Veel tuleb töökohti lisaks Eestile juurde ka Lätis ja Leedus, kus samuti pangateenuseid pakkuma tahetakse hakata.
Täpsemaid plaane ja numbreid LHV plaanidest on lootus saada aasta lõpu poole, kui peaks saabuma vastuse finantsinspektsioonist.
Seotud lood
Kuuldustel, nagu hakkaks LHV taotlema
panganduslitsentsi, on õhkõrn tõepõhi all, kuid kuna küsimus on veel algfaasis,
pole asjaosalised teemat kommenteerides rohkesõnalised.
Balti Investeeringute Grupi Pank AS
juhatuse liige Kaido Saar ütles aripaev.ee-le, et usub spetsialiseerunud
tulevase panga jaoks ruumi Eesti pangandusturul olevat.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini