- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Avamere tuulepargid on suurte raskuste ees
Avamerele tuulegeneraatorite püstitamiseks
vajaliku tehnika nappus ning kulude kasv on seisanud juba 120 miljardi dollari
väärtuses tuuleparkide projekte, mis ELi ja teiste riikide ootuste järgi
peaks vähendama sõltuvust fossiilsetest kütustest.
Viimati teatas mai hakul Royal Dutch Shell, et plaanib ära müüa oma 33%se osaluse maailma suurimas avamere tuulepargis London Array.
„Materjalikulude kasv“, sealhulgas teras ja generaatorid, „on üks põhjuseid, miks me oma positsiooni ümber hindasime,“ ütles agentuurile Bloomberg Shelli pressiesindaja Eurwen Thomas.
2001. a käivitatud projekti taga on Shell, E.ON ja Dong Energy ning valmimisel peaks see koosnema kokku 341 tuulegeneraatorist 12 miili kaugusel Suurbritannia rannikust. Plaanitud võimsus on 1000 MW, millega suudetaks katta neljandik Londoni majapidamiste elektrivajadusest. Shelli otsuse peale teatasid aga Saksa E.ON ja Taani Dong, et võivad projekti mahtu koomale tõmmata.
„Avamere tuulepargid moodustavad väga olulise osa meie taastuvenergia poliitikas,“ ütles Suurbritannia energiaminister Malcol Wics. Shelli otsus näitab samas kui raske on eesmärke täita.
„Avamere tuuleparkide rajamine on osutunud keerulisemaks kui algselt arvati,“ kommenteeris Göran Lundgren, osakonnajuht Rootsi energiakontsernis Vattenfall, mis on seisanud Läänemerele plaanitud 640 MW tuulepargi rajamise. „Ma ei usu, et me näeme ulatuslike tuuleparkide rajamist avamerele enne kui arengus on toimunud paar suuremat hüpet,“ ütles Lundgren.
Taani tuuleenergia ala konsultandi BTM Consult APS andmeil on avamere turbiinide hind viimase kolme aastaga kasvanud 48% 2,23 miljonile eurole MW kohta. Võrdluseks maksavad maismaale püstitatud tuulikud 1,38 miljonit eurot MW kohta, olles samal ajavahemikul läbi teinud 78%se hinnatõusu.
Maailmas suurimad tuulegeneraatorite tootjad Taani Vestas ja USA General Electric panustavadki praegu enam maismaa-generaatoritele, kuna need on kasumlikumad ja kergemad paigaldada, kirjutab Bloomberg. Vestas pole avamere tuulikuid müünud 2006. a detsembrist saadik, kui firmal oli ridamisi probleeme V90 tüüpi tuulikutega.
Avamere tuulepargid „on nišš“, ütles Vestase tegevjuht Ditlev Engel. „Ettepoole vaadates saab põhirõhk olema maismaale rajatud tuulikutel.“
Projekte pidurdab ka vajaliku paigaldustehnika nappus. Seda loodeti saada Põhjamere nafta- ja gaasitööstuselt, kuna sealsed maardlad on ammendumas. Nüüd on aga naftabuum ressursid üle viinud Brasiiliasse, Lääne-Aafrikasse ja Mehhiko lahte, kus tootmine on tulusam.
USA konsultatsioonifirma Emerging Energy Research hindab, et aastaks 2020 ehitatakse maailmas avamere tuuleparke koguvõimsusega 40 000 MW. Läinud aasta lõpuga oli võimsusi installeeritud 1000 MW ulatuses.
EL on seadnud eesmärgiks katta aastaks 2020 4% energiavajadusest avamere tuuleparkides toodetud energiaga.
Energiafirmad ei kiirusta suurte avamere tuuleparkide rajamisega seni kuni materjali ja tehnoloogia pakkumises pole tekkinud stabiilsemat olukorda, ütles konsultatsioonifirma Ernst Young taastuvenergia osakonna juht Ben Warren. „Keegi ei taha endale keset merd valget elevanti, mis maksab 4 miljardit eurot,“ ütles ta.
Seotud lood
Soome meteoroloogiainstituut on alustanud
uue tuuleatlase koostamist, et selgitada välja, kuhu oleks nii maal kui merel
kõige otstarbekam tuulepargid ehitada.
Riiklik energiamonopol püüab
potentsiaalseid konkurente edestada ja võttis sihikule peaaegu kogu Eesti
ranniku ja terve Peipsi järve, et rajada hiiglaslikud tuulepargid.
Soome riik vaeb praegu erinevaid meetmeid
tuuleenergia toetamiseks ning eelistus on kaldumas nn toitetariifide ehk kindla
hinnaga ostukohustuse suunas, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome energiafirmad Helsingin Energia ja
Etelä-Pohjanmaan Voima plaanivad Soome lahe ja Põhjalahe rannikule rajada kaks
500-1000megavatist tuuleparki.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele