- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,64%66 556,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,64%66 556,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha kärpimise kohad – teed, lasteaiad ja haiged
Täna avaldatud lisaeelarve seaduse eelnõust
nähtub, et maanteede korrashoiult hoitakse ainuüksi tänavu kokku 236
miljonit krooni ning ka lapsed peavad andma oma panuse ühisesse püksirihma
pingutamisse – lasteasutuste investeeringute programmist saab hõlpsasti kokku
hoida 75 miljonit krooni.
Seevastu iseenda piiramisega ehk tegevuskulude koomale tõmbamisega ministeeriumid just eriti ei hiilga.
Ootuspäraselt suudab sotsiaalministeerium kui suurima eelarvega ministeerium ka kõige enam kokku hoida – eelarve väheneb ministeeriumil 618,3 miljoni krooni võrra. Haldusalast aga kärbitakse ligi miljard krooni. Kõige suurem kärpimine tabab ravikindlustust, mis vähenevad 537 miljoni krooni võrra. Ministeeriumi tegevuskuludest läheb raha vähemaks 2,5 miljoni krooni võrra.
Tõsise minikärpijana paistab sotsiaalministeeriumi haldusalast silma aga tervishoiuamet, kes suudab püksirihma pingutada vaid 20 000 krooni ulatuses.
Keskkonnaministeerium vähendab kulusid 401 miljoni krooni võrra, peaasjalikult tuleb kulude kokkuhoid eraldistelt, mis olid mõeldud struktuuritoetuste rakendamiseks. Ministeeriumi enda tegevuskulud jäävad kärbetest puutumata.
Haridus- ja teadusministeerium võtab eelarvet väiksemaks 268 miljoni krooni võrra. Kõige kõvem kärpimine tabab SAd Archimedes – 226 mln krooni. 75 miljoni krooni tõmmatakse maha lasteasutuste investeeringute programmist. Seevastu ministeeriumi tegevuskuludelt proovitakse kokku hoida vaid 1,8 miljonit krooni.
Kultuuriministeeriumi eelarve väheneb 201 miljoni krooni võrra, pool sellest jooksvate kulude katmiseks ette nähtud eraldistelt. Ministeeriumiametnikud aga võivad hingata kergendatult, sest seda eelarve osa kärbitakse vaid napi 595 782 krooni ulatuses.
Siseministeerium tõmbab rihma koomale 32,4 miljoni krooni võrra. Tegevuskuludelt ka tsipake – 225 000 krooni.
Justiitsministeerium hoiab kokku 18,1 miljonit krooni, tegevuskuludelt näpistab 11,4 miljonit krooni. Kaitseministeerium 27 miljonit, tegevuskuludelt 3,9 miljonit krooni.
Põllumajandusministeerium suudab kokku hoida 14,2 miljonit krooni, enamik aga tegevuskuludelt – 12,6 miljonit krooni. Enamiku kokkuhoiust võtab tegevuskuludelt ka välisministeerium – 7 miljonit hoiab kokku, sellest 4 tegevuskuludelt.
Seevastu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve hoopis kasvab 4,8 mln krooni võrra. Kuid haldusalas hoitakse 236 mln krooni kokku riigimaanteede korrashoiu arvel. Kärbitakse Edelaraudtee dotatsiooni 16 miljoni krooni võrra ja Eesti Raudteelt läheb vähemaks 147 miljonit krooni. Ministeeriumi enda tegevuskuludest kärbitakse 1,6 miljonit krooni
Kasvab ka rahandusministeeriumi eelarve 319 miljoni krooni võrra. Ministeeriumi igapäevaelult plaanitakse siiski kokku hoida 10,5 miljonit krooni.
Seotud lood
Täna avaldatud lisaeelarve seaduse eelnõu
järgi suurim summade kärpija sotsiaalministeerium lubab, et hoolimata umbes
miljardi võrra kahanevatest kuludest ei saa elanike huvid kahjustada.
Eesti Pank avaldas oma bülletäänis
"Rahapoliitika ja majandus", et tuleval aastal on tarvis riigieelarvet kärpida 8
miljardit ja ületuleval aastal 11. miljardit krooni.
Mitu ministeeriumi lükkavad edasi
kinnisvara müüki, sest riigieelarve koomale tõmbamise tõttu võivad nad loodetud
tulust hoopis ilma jääda.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja sõnul
kasvatab nende ministeeriumi eelarvet keskkonnainvesteeringute keskuse
eelarve.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele