Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sampo kaotanud kardetust kordades rohkem kliente
Soomes on Sampo Pangast seoses uue
internetipanga juurutamisel tekkinud probleemidega lahkunud tunduvalt rohkem
kliente, kui üldiselt arvati.
Ainuüksi OP-Pohjola grupp on Sampost lahkunud klientide näol pärast lihavõtteid saanud juurde üle 10 000 kliendi. Nordeasse on üle läinud ligikaudu sama hulk kliente, kirjutas kauppalehti.fi.
Lisaks eraklientidele on Sampost rohkem lahkunud ka ettevõtteid.
„Helsingi piirkonnas on erandlikult suurema klienditulva teenindamiseks kontorid lahti olnud ka laupäeviti,“ rääkis OP-Pohjola tegevjuht Reijo Karhinen.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seni on Sampo Pank avaldatud andmetes hinnanud lahkunud klientide hulgaks veidi üle 5000.
Sampo Panga rahulolematud kliendid hakkasid uut panka otsima siis, kui Sampo internetipangaga tekkisid probleemid. Sampo võttis lihavõtete ajal kasutusele emaettevõtte Danske Banki süsteemi.
Eestis liitub Sampo Pank ametlikult Danske Bankiga 1. juunil. Järgmise aasta lõpuks läheb ka siinne IT-süsteem üle ühisele Danske Banki platvormile.
Eesti Panga nõukogu liige Mart Opmann ütles
aripaev.ee päevaküsimusele, kas olete kaalnud panka vahetada, vastates, et
talle pole ükski teine pank ületulekuks personaalset pakkumist
teinud.
Lihavõttepühade ajal läbi viidud Sampo
panga IT-süsteemide ühendamine emapanga Danske Bankiga ei kulgenud panga Soome
klientidele päris ilma tõrgeteta.
Sampo Panga kommunikatsioonijuht Anneli
Rõuk ütles, et Danske Bankaga ühinemisel muutub ainult visuaalne identiteet,
kuid panga nimi on nii hea, et see jääb samaks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.