Firmavaraste vastu otsitakse võitlusviise

Riisalu lisas, et probleemi pole, kui tegemist on üksikjuhtumiga. Kui tegemist on aga uue kuriteoliigiga, siis tuleb mingis faasis isiku identifitseerimise kohustus sisse viia. Miks ei võiks näiteks äriregistris olla üks inimene, kes tuvastab isiku samasuse, pakkus ta.

"Ilmselt on vajalik ka äriseadustiku regulatsioon kriitilise pilguga üle vaadata ning vajadusel registrile esitatavate dokumentide vorminõudeid rangemaks muuta. Igal juhul peaks äriregister muudatustest viivitamatult teavitama äriühingu osanikke või aktsionäre," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher.

Teisalt möönis ta, et ükski äriseadustiku ega muu seadusega kehtestatud dokumentide vormistamise ja käitlemise kord iseenesest ei välista sellist banaalset kuritegevust.

Vandeadvokaat Jaanus Tehveri arvates võib olukorda, kus osanike otsus ei pea seaduse kohaselt olema notariaalselt tõestatud, käsitleda n-ö süsteemi nõrga kohana ja selline petuskeem ei saaks toimida, kui seaduses oleks nõue, et kõigi äriregistris tehtavate muudatuste aluseks olevad dokumendid peavad olema notariaalselt tõestatud.

"Samas on ilmselge, et sellise nõude kehtestamine muudab ettevõtte haldamise oluliselt keerulisemaks ning tekib õigustatud küsimus, kas kuritarvituste risk ikka õigustab sellist täiendavat bürokraatiat," märkis ta.

Tehveri arvates ei kujuta artiklis kirjeldatud petuskeem siiski väga suurt ohtu ettevõtluskeskkonnale, sest võltsimise fakti ja ka selle toimepanijat on hiljem väga lihtne kindlaks teha ja kuivõrd tegemist on kriminaalkuriteoga, on risk petturitele suhteliselt suur.

Vaheri sõnul on niisugune petturite teguviis lisaks võltsimisele karistusseadustiku järgi kvalifitseeritav ka kelmusena - võõra vara või varalise õiguse saamisena pettuse teel.