Kapital liigub koduturule

Rahvusvahelises meedias on palju kajastust leidnud maailma uue finantsjõu - suveräänfondide (SWF) - võimsad investeeringud lääne firmadesse ning krediidikriisi käes vaevlevatesse suurpankadesse. Silma on jäänud Abu Dhabi Investment Authority investeering Citigroupi, Credit Suisse'i tüki ost Katari investeerimisfondi poolt või autofirma Aston Martini minek Kuveidi omandusse.

Need on tähtsad sündmused, kuid see trend pole peamine. Vaadates Pärsia lahe regiooni rikkust ning kuulates juhtide sõnavõtte, suunavad sealsed fondivalitsejad raha hoopis oma majandusse, GCC (Bahrein, Omaan, Katar, AÜE, Kuveit, Saudi Araabia) alale või Aasiasse.

Sarnaselt 1970-80ndate Norraga, mil riigi käes oli naftarikkus, arendavad Araabiamaad oma majandust, investeerides infrastruktuuri, töökohtade loomisse, tööstusse, finantsteenustesse ning inimkapitali. Seetõttu on regioon kapitalile atraktiivne ning kohalikud riigid ja Aasia võtavad investeeringuid vastu lahkemalt kui arenenumad piirkonnad, tundmata hirmu uute ja passiivsete investorite ees.

Viimasel kümnendil on Araabia riigid majandusaktiivsuse ja -struktuuri, poliitilise stabiilsuse, bürokraatia vähenemise ja finantsilise elastsuse osas edasi liikunud. Naftabuumi tõttu vaatavad rikkamad riigid oma vaesemate lähiriikide poole. Naftariigid tunnevad end ka kindlamalt, sest Deutsche Banki hinnangul kaotab Araabia Ühendemiraadid oma jooksevkonto ülejäägi, kui naftahind langeb alla $30 barrelist, ning Kuveit juhul, kui hind jääb alla $19 barreli eest.

Hea näide on Dubai suurim kinnisvarafirma Emaar, mis on üks juhtivaid investoreid regioonis, arendustegevusega AÜEs, Indias, Türgis, Marokos, Süürias, Egiptuses, Saudi Araabias. Aastail 2002-2006 on GCC regiooni investeeritud kapitalist 11% liikunud lähiturgudele. Kuigi protsent on veel madal, on oodata selle kasvu ning kasu saavad majanduskasvust eelkõige kohalikud riigid. Hüppeliselt on kasvanud ka välisinvesteeringud regiooni.

Summad on piisavalt suured, et neil oleks kogu regioonile tähendusrikkad tagajärjed, arvestades kohalike majanduse suurust. Seetõttu näeb IMF 2008. aastal regioonis ülemaailmsest paar korda kõrgemat majanduskasvu. Suured investeeringumahud, sõltumatus maailma kapitaliturgudest ning teotahe teevad Pärsia lahe riikidest lähiajal ühe atraktiivsema investeerimispiirkonna.