Koristuskampaania Teeme Ära 2008 talguliste
kokku korjatud prügiplatse valvab politsei.
Laupäeval toimunud koristustalgute raames püstitati üle Eesti 207 lipujaama, kuhu koondati ümberkaudses piirkonnas talguliste kokku korjatud prügi. Praegu kestab lipujaamadesse kogutud viimase prügi transport 17sse vaheladestusjaama, teatasid organiseerijad.
Vallavalitsustega koostöös on korraldajad tegelenud prügi minema toimetamisega lakkamatult alates laupäevast. Vaheladestusjaamadesse vedamist ootava prügi valvamise osas tehakse koostööd politseiga. Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna politseidirektor Tarmo Miilits sõnas, et politseipatrullid teevad kõik, et neil platsidel silma peal hoida, et vastutustundetud inimesed sinna taas prügi ei veaks ega vandaalitseks. "Politsei tuletab meelde, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega, mis on kindlasti karistatav. Kutsume kõiki inimesi üles kurikaeltest teada andma," ütles Miilits.
Eesti suurimatel koristustalgutel osales 3. mail 50 000 eestimaalast, kes kogusid kokku tuhandeid tonne Eestimaa pinnale illegaalselt ladestatud prügi. 207st lipujaamast liigub prügi 17sse vaheladestusjaama üle Eesti ning sealt omakorda 6 sorteerimiskeskusesse. Taaskasutusse suunatakse kuni 80% talgute korras kokku korjatud prügist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Koristuskampaania "Teeme ära 2008" tõi
tubadest välja oma kodukanti kraamima ligi 50 tuhat tubli
inimest.
Suurbritannia teadlased avastasid, et
inglased viskavad iga aasta ära 10 miljardi naela (197 miljardi
krooni) väärtuses toitu, millest miljardi moodustab kasutuskõlbulik toit.
Teeme Ära koristusaktsiooni käigus kogutud
ligi tuhande tonni vanade rehvide omanikud on ettevõtted, kellel
rehvide kokkukogumine korraldamata, on MTÜ Eesti Rehviliidu tegevjuht
Kaur Kuurme kindel, nimetades probleemseima ettevõttena Oscarrehvid OÜ-d.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.