Valitsus arutas eile hilisõhtuni tänavuse
riigieelarve kärpeid, eesmärgiks seatud 3,1 miljardi kroonisest kärpest jäi
katteta veel vaid 500 miljonit krooni.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et konkreetselt ministeeriume või valdkondi, kus on veel vaja kokku hoida, ei saa välja tuua. Rahandusministeerium ootab kõikidelt ministeeriumidelt kokkuhoiu-ettepanekuid homme õhtuks, vahendasid rahvusringhäälingu uudised.
Padari sõnul on eesmärk neljapäeval valitsuses lõplikult 3,1 miljardi kroonisele kärpele joon alla saada. Eile otsustati veel, et nelja aasta eelarvestrateegia lõplikud numbrid esitab rahandusministeerium ülejäänud ministeeriumitele arutamiseks järgmisel nädalal.
Seotud lood
Olukorras, kus riik kaalub iga krooni
kasutamist ja kus riigi võimalikust eelarvepuudujäägist märkimisväärse osa
moodustavad kohalike omavalitsuste kohustused, on Tallinna plaan hiiglaslikku
laenu võtta väga ärevusttekitav.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Urmas
Arumäe sõnul ei ole riigijuhtidel õigust süüdistada kohalikke omavalitsusüksusi
Eestis välja kujunenud eelarvekriisis, ka ei pea paika vihjed kohalike
omavalitsuste poolt hiljuti vallandunud lauslaenamistele.
Peaminister Andrus Ansip ütles
aripaev.ee-le valitsuse säästukavast rääkides, et Eestis kriisist rääkida ei
saa, kuna vaatamata valitsussektori kulude kärbetele kasvab eelarve kiiremini
kui kunagi varem.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles
aprillikuu maksulaekumisi analüüsides, et koera saba ehk riigi kulusid tuleks
kärpida ühe lisaeelarvega, mitte jupiti.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.