Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit
Vene arvab, et Soome veoturu avanemisega võivad Soome vedajad hakata Eestisse
tütarettevõtteid registreerima.
"Kuna piirangute kadumine võimaldab Eesti vedajatel hakata pakkuma teenust Soome autokaubaveo siseturul, siis ilmselt teatud määral on Soome vedajatel põhjust oodata tihenevat konkurentsi. Väga raske on hetkel öelda, kui suures mahus suudavad Eesti vedajad Soome siseturul teenust pakkuma hakata. Silmas tuleb pidada asjaolu, et autokaubaveoteenust Soome siseturul saab osutada ainult ajutisel põhimõttel, st vedude iseloom ei tohi olla püsiv ja regulaarne," rääkis Vene.
Samas märkis ta, et olemasolev ELi kabotaažvedude praktika on näidanud, et sõltuvalt liikmesriigist ei ületa kabotaažvedude osakaal riigisisestest vedudest 2-3%.
Vene tõi välja, et muudatus võib hoopis Soome ettevõtteid siia tuua. "Senise ELi praktika põhjal võiks oodata ka mõningate Soome vedajate tütarettevõtete registreerimist Eestis, kelle veoteenus oleks siiski ennekõike suunatud Soome turule," rääkis ta, lisades, et näiteks kabotaažvedude liberaliseerimisel nn ELi vanade liikmesriikide vahel täheldas Suurbritannia transpordiministeerium, et nende ettevõtted hakkasid ennast registreerima Luxembourgis sealse soodsama maksupoliitika tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts ütles eile Luxembourgis Euroopa Liidu ministrite transpordi-,
telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogus sõna võttes, et
autoveo-ettevõtjatele peab olema tagatud aus konkurents kogu Euroopa Liidus.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsiooni juht Toivo Kuldkepp ei usu, et Soome otsus avada riigisisene
veoturg võiks massiliselt siinseid ettevõtteid põhjanaabrite juurde tegutsema
viia.
Soome-siseseid kaubavedusid võivad alates
1. maist pakkuda ka Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest pärit veoautod, sh
Eesti vedajad.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini