Keskmine pension tõuseb 21,6%

Neljakümne aasta pärast on 70% inimestest riiklik pension ühesuurune, sest uue süsteemi järgi hakkab pension kiiremini kasvama just neil, kes saanud keskmisest vähem palka. „Seega on uus pensionide arvestamise kord ka sotsiaalselt õiglasem,” rõõmustas Nestor.

2008. aastast sõltub indeksi suurus 20% tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Tarbijahinnaindeksi aastane kasv oli statistikaameti andmetel 2007.aastal 1,066 ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 1,253, millest tuleneb riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,216 ehk pensioni kasvuks 21,6%, teatas sotsiaalministeerium.

Teiseks suuremaks muutuseks alates käesolevast aastast on see, et senisest enam suureneb pensioni baasosa, mistõttu selle kasvuosa korrutatakse läbi koefitsiendiga 1,1. Aastahinde kasvuosa korrutatakse läbi koefitsiendiga 0,9.

Viimastel aastatel on pensione ka ühekordselt tõstetud. Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul ei tohi aga pensionitõus sõltuda ühekordsetest poliitilistest otsustest. „Pensionide kasv peab arvestama Eesti elu arenguid ja sõltuma sellest, mis pensioni suurust ka tegelikult mõjutab – kui palju inimesi tööl käib, kui palju nad palka saavad ja kui suur on inflatsioon,” ütles minister.

2002. aasta 1. aprillist alates indekseeritakse igal aastal riiklikke pensione. Kord aastas korrutatakse sisuliselt kõik riiklikud pensionid (lisaks vanaduspensionile ka näiteks rahvapension, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) läbi indeksiga, mille väärtus sõltub hindade ja palkade muutusest ning sotsiaalmaksu laekumisest. Varasematel aastatel sõltus indeks 50% tarbijahinnaindeksi muutusest ja 50% laekunud sotsiaalmaksu muutusest.